Peedu Saar: „Loomad”.
Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada kirjaniku lugemiskogemust iga teise lugeja kogemusest eraldi. Lisaks sellisele objektiivsemale survele võib kirjanikku painata ka seesmine hüsteeriline positsioon, mis ei lase ennast kindlasse identiteeti survestada. Ometi üritame käesolevas kirjutises mingil määral toimetada anakronistlikus usus, et…
Mamma sündis 1900. aasta jõulude ajal, räägiti, et ta oli mõisa sohilaps (kes ei oleks olnud, on ju, aeg oli selline), sest mõis maksis kinni tema hariduse, ta oli pikk, kõhn, rõivakunstnik, majanduslikult iseseisev, vanatüdruku materjal. Kui Papa suri, siis Mamma ütles, et see oli õnnelik surm, jalapealt, une pealt, täie tervise juures. Papa suri…
Heli Kendra: „Kärkä”.
Maarja Pärtna: „Elav linn”.
„Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983.
Mario Pulver: „Lokomotiiv”.
Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel void, emptiness, zero ja kümmekond täiesti tühja raamatut. Raamatud eimillestki peavad mitte ainult pealkirja järgi, vaid ka tegelikult eimillestki ja/või tühjusest olema, olgu siis budismist, füüsikast või nullkraadil kirjutamisest. Eimiski, olematus ja tühjus võivad tähendada…
Kava
4. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Erkki Luuk oma esseekogu „(Üli)reaalsuse päritolu”. Autoriga vestles Leo Luks, musitseerisid Martiini ja Kunileid. 4. oktoobril esitles Imre Siil Juhan Kuusi dokfoto keskuses novelli- ja jutukogu „Lugusid endisaja lastest” ning mälestusteraamatut „Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.–1970. aastad”. 5. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid”. Raamatust vestlesid Heli Allik, Toomas…