12 2016

    Arved Viirlaiu elutee algas Harjumaa Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu” („Ilmamaa”, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud teos. „Ilmamaa” avaldas veel „Põhjatähe pojad” (2009) — eesti soomepoiste traagilise saaga Teise ilmasõja aastail (soome keeles 2010). Kõik tema ülejäänud loomeviljad (11 proosaraamatut…

    Leonhard Lapin: „Siintallinn”. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 221 lk.   Esmapilk raamatusse paneb rõõmustama: on hea, et keegi ka Tallinna vaimu otsib. Seni on Eestis ainult Tartust, vahel harva Pärnust mingit vaimu otsitud. Mind ei eruta kumbki nimetatud linnadest, seejuures Tartu tundub mulle eriti igav paigake, kuhu ma ei ole kunagi tahtnud…

  Priiuse poole   Kae, üits miis rulatass, endäl abenin alli karva! Kõneldass: temä ollu repressiivorgani tüüriist.   Vabadus nink priiuss omma ütesuuru.   Küll Peräline tule, mõist kõik õige nink essünü söögist ja süist valla, priist priimbass.   Osade jaotuss   Ilm kõvaste kõnelass, tuul vällän valiste puhk. Satass räissä nink lumme, kinni matetu…

    Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta esmalt tõlkijana, tuues 1983. aastal „Loomingu Raamatukogu” kaudu inglise keelest meie keelde 2001. aasta nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid”. Tõlketöö viljadest ei saa koostada pikka bibliograafiat. See-eest võib öelda, et valik…

    Evar Saar: „Kõnõla mõtsan mädänü puuga. Luulõtuisi aastist 1991—2014”. Vahtsõ-Horma talu, 2014. 126 lk.   Võru liikumine, mis hoogustus 1980. aastate teises pooles ja mille eesmärk on säilitada ja arendada Lõuna-Eesti paikkondlikke keeli ja kultuure, on vallandanud paljude lõunaeestlaste loovuse. Nii palju võru- ja setokeelseid tekste — olgu need siis ilu-, aja-, aime-…

    Viljandi on väga trammilik linn. Tabasin end korduvalt sellelt mõttelt, kui asusin 2014. aastal tasapisi kirjutama uut romaani tööpealkirjaga „Gogoli disko”. Kuna raamatu tegevus toimub tuleviku-Viljandis, siis tundus mulle täiesti loomulik ja möödapääsmatu, et linnas on trammiliin. Ma ei juurelnud pikemalt, kust ma sellise idee peale tulin. Kunagi olin kuulnud vist juttu, et…

    Indrek Hirv: „Kassitoome. Luuletusi aastast 2012—2015”. „Ilmamaa”, Tartu, 2015. 71 lk.   Olen Indrek Hirve luuletusi lugenud nüüdseks juba ligemale veerand sajandit, imetlenud nende väljenduslikku nõtkust ja vormilist väljapeetust. Kuid Hirve enesega (nagu ma seda lugejana mõistan) on mul õnnestunud tekstide kaudu esmakordselt kohtuda alles tema viimastes kogudes. Indrek Hirve eelmise sajandi paaril…

    3.—4. juulini toimus Liivi muuseumis Alatskivil kirjandusteaduse V suvekool (XXII kevadkool) „Kriitika võrgus — saak või kütt?”. Suvekooli avasid pidulikult Krista Ojasaar, Pille-Riin Larm, Marin Laak ja Mari Niitra. Esimesel päeval tegid ettekanded Jaak Tomberg, Marja Unt, Joosep Susi, Tiina Kattel, Tiina Saluvere, Janika Kronberg ja Sirel Heinloo. Marin Laak ja Kanni Labi…

    Selle ilma valukojast ainsana ma võtan kaasa õrnaks karastatud hinge.   Luuletuses „Pagulane” tunneb Urve Karuks, üks Suur-Eesti silmapaistvamaid luuletajaid, end orvuna, kes on emakojast väljatõugatuna jäänud maakera orbiidile kodukäijana kerjama. Rasked aastad Saksamaa põgenikelaagrites, kus Urve pidi alustama kooliteed, leevenesid 1951. aastal, mil sõjaväelase tütrena koos ema ja vennaga Eestist põgenenud neiu…

    HEDI ROSMA: Sa elad üha väga intensiivset elu — oled terve tänase päeva kohvreid pakkinud ja saan aru, et suvi on sul juba planeeritud? MAIMU BERG: Kohvreid? Mul on üks kohver ja see ei mahuta kuigi palju. See kergendab asja. H. R.: Kuhu sa sõidad? M. B.: Ma sõidan kruiisile, mis algab Nizzas…