12 2016

      1 Maailma tunnetame ning vastavalt ka mõistame eelkõige ja ikka läbi omaenese konsistentsi, s.o läbi oma tõve ja tervise, läbi lõuapärade ja kõhukoopa, läbi oma tõu ja temperamendi tõkete, läbi eluaastaist ja sugumärgist tuleneva luuvalu või lusti, läbi oma- ja ainupära. 2 Kui ühel meist pole ülejäänud üheksa arvates õiget mõttelaadi, õiget…

  Marge Pärnits: „Varastatud kevad”. „Tammerraamat”, 2016. 94 lk.   „Tõesti nüüd ma lähen” — sellise otsekui iseennast julgustava pealkirja on leidnud Marge Pärnits oma debüütkogu avatsüklile. Luuletajana päris alguses autor ei ole, sest ta avaldab ühes oma esimestest luuletustest tänu kellelegi, kelle tõttu ta nüüd jälle sai tagasi nii „oskuse / kirjutada” (lk 12)…

      Alates aastast 2010 korraldatud aasta kirjaniku valimise happening’id on kahel viimasel suvel kasvanud Alatskivil toimuvaks kahepäevaseks Liivi muuseumi kirjandusfestivaliks. Ajendiks on olnud soov keskenduda eesti nüüdiskirjandusele, kohtuda sundimatus õhkkonnas autoritega ja nende uudisteoste üle arutleda. Põhifookus on proosateostel, sest Liivi luuleauhind meil ju juba on. Muuseumi hoonetes, muruplatsidel, suitsusaunas ja lõkke ääres…

    Tunnustatud ja mitmekülgse tõlkija, eesti kultuuriruumi avardaja Ülle Udami elutee on raske haiguse tagajärjel katkenud. 8. augustil sängitati tema põrm abikaasa Haljand Udami kõrvale Tõrma kalmistu põlispuude alla Rakveres. Ülle Udam, neiuna Nurk, alustas kooliteed Pärnus ja jätkas seda Tallinna 7. keskkoolis. 1961. aastal astus ta Tartu ülikooli, mille lõpetas 1967. aastal romaani-germaani…

    „No, maq naka sõs minemä,” ütlen burkat kotti toppides. „Maq või suq jo ärq viiä,” peaaegu lunib Imre. „Püsü kotoh, külh maq saa!” käratan. „Sul kõk n’oo kombsu ja…” „Jätä… Saq nakat jo jalh ull’usiq tegemä. Sul mineväst kõrrast väähä viil, vai’?” Imre komberdab vaevaliselt taldadele toetudes minuni, ta silmad on väsinud ja…

    Peeter Sauter: „Sa pead kedagi teenima”. „Tuum”, 2016. 541 lk.   Peeter Sauteri viimase viisaastaku looming moodustab sidusa temaatilise terviku. Paljuski võiks mainitud perioodi teoseid nimetada tagasipöördumiseks algusse: jälle kirjutatakse keerutamata oma elust, mis on omandanud taas mõtliku purjakil kulgemise piirjooned. Selle vaikelu ruumiline kese on Tallinnas Koidu tänaval „vaeste kirjanike majas”. Minategelane…

    21.—27. juulini osalesid Viinis Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni XXI kongressil Tartu ülikoolist Jüri Talvet, Anneli Saro, Marina Grišakova, Liina Lukas, Katre Talviste, Madli Kütt ja Inga Sapunjan, Eesti Kirjandusmuuseumist Marin Laak ja Triinu Ojamaa ning Tallinna ülikoolist Piret Viires ja Anneli Kõvamees. 1.—2. augustini osales Mathura rahvusvahelisel kirjandusfoorumil „Luule­jurta” Hiinas Henanis. 5. augustil…

  * ära ütle veel head aega aeg ei ole hea ja ajad samuti see pole aeg, vaid liiklus mis möödudes häält teeb veel sentimeeter teed tassis see teeb ajas — minut suu lugegu jäänud sekundeid silm pildistagu ilmeid mälestuseks juba olevikus   võib-olla oleme kohvikus mis suleb varsti uksed võib-olla leidsime laua mida möödujad…

    Triin Tasuja (s 1989) on avaldanud kolm luulekogu: „Provintsiluule” („Värske Rõhk”, 2009), mille eest ta pälvis Betti Alveri debüüdipreemia; „Armastust on ja armastust pole” („Ji”, 2011) ja „Vastuseta kirjad” („Kite”, 2014). Ajakirjanduses on ta avaldanud ka proosat. Praegu töötab Tasuja uue videoluulekogu kallal. CAROLINA PIHELGAS: Sa kasvasid üles Tamsalus. Milline koht see sinu…

  Meelis Friedenthal: „Inglite keel”. „Varrak”, 2016. 208 lk.   Kümme aastat tagasi andis Eesti Kirjanduse Selts välja kogumiku „Tartu on unenägu”, mille kuueteistkümne autori hulgas Meelis Fridenthali ei ole. Ebaõiglus, ma ütleks: Friedenthal on kõige unenäolisem Tartu autor üldse, keda oskan ette kujutada. Seda võis öelda tema eelmise romaani „Mesilased” lugemise järel ja uus…