05 2021

          Järgnev võiks olla metoodiliseks juhendiks algajatele kirjameestele ja -naistele, kes kavatsevad laskuda poleemikasse. On elementaarne tõde, et vastast tuleb halvustada, sest muidu võib ta meist parem olla. Selle vältimiseks on mitmeid vahendeid. Muidugi võib vastasele sisuliselt turja karata, tema väidete kallal urgitseda, aga siis kummitab oht, et keegi ei viitsi…

    Maria Lee Liivak   Kristjan Haljak: „Conceptio Immaculata: uuemate luuletuste kogu, mis kõrgestiaustatud Kristjan Haljak 2016. Issanda aastal kõigi muusade armastuse läbi on kirja pannud ning mis nüüd meie armuliku lugeja lauale on jõudnud”. „Vihmakass ja Kakerdaja”, 2017. 62 lk.   Tahtmata siinkohal liigselt keskenduda arvustaja isikule, tunnen, et seda kirjutist tuleb alustada…

    1. juunil korraldasid Euroopa Komisjon Eestis ja Eesti PEN Tallinnas kohvikus „Wabadus” kirjanduskohviku, kus külaliseks Mart Juur, teda küsitlesid Kai Aareleid ja P. I. Filimonov.   1.—4. juunini toimus Tallinna Vanalinna Päevade puhul Siuru raamaturuumis luuleürituste sari „Aja kudumistelg”, kus kohtusid Erik Sikk (EiK) ja Peep Ilmet-Gorinov (1. juunil), Maarja Pärtna ja Eeva…

        Piret Bristol: „Muutmissõnad”. „Ilmamaa”, 2017. 74 lk.   Lugesin „Muutmissõnad” tähelepanelikult läbi — lootuses ehk, et need mindki muudavad. Püüdsin astuda samm-sammult Bristoli sõnade kannul. Enamasti viis teekond läbi Tartu, läbi Piret Bristoli enda elumaastike. Bristol ongi viljakas Tartu poetess ja proosakirjanik, olnud Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Väga tugeva Tartu…

          Mart Juur: Kas te oma raamatut „Pildi ilu rikkumise paratamatus” kokku pannes tekste muutsite või toimetasite? VIIVI LUIK: Kõiki ilmunud lugusid ma raamatusse sisse ei võtnud, siin-seal kustutasin mõne korduva lause, mõnikord asendasin ebatäpse sõna täpsemaga, kuid üldkokkuvõttes parandasin ja muutsin teksti väga vähe. M. J.: Kas leidub siiski mõni…

      Sisikond   Öö on tume nagu sisikond, mida riided ja nahk hoolikalt varjavad, ei küsi millekski luba, võib ainult aimata, milleks ta võimeline on. Kui palju ruutmeetreid pimedust ta endas peidab. See, keda pean endaks, piilub arglikult trellide tagant, kuhu loom ta kinni pani. Hull loom, mida ta tahab? Kinni seal nagu…

          Ma olin täiesti alasti ja üle kere märg. Mu pikad, peaaegu õlgadeni juuksed tilkusid veel veest. Ümberringi käis mingi paaniline sagimine. Keegi tõukas mind selga. Ringi pöörates ei suutnud ma nügijat sellest inimmassist tuvastada. See ei olnud ka oluline. Kõik said siin küünarnukihoope roietesse. Lihtsalt vajusin inimeste vooluga kaasa. Teisiti…

      Kaasaeglane   Ta astub sinust üle, sinust läbi — tal sellest mitte midagi ei ole: ei ehmumist, ei jahmumist, ei häbi, sest aeg on selline, et aega lihtsalt pole. Ei ole aega tähelegi panna, kes on ta kõrval, kes on ees ja taga. Aeg enesega tingida ei anna ei karmuse, ei vaga…

          Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii… Voorus on võidetult maas…” Vaskajastu naisluuletajatest nimetatagu kolme: Viivi Luik, Leelo Tungal, Ave Alavainu.…