05 2021

          On leitud — „Looming” oli juba sündides vana. Ja tunnustatud Tuglast tegutsemise eest tulevikutundes. Kas pole need asjad omavahel vastuolus? Mitte rauk, aga vana sedavõrd, et teada, kuidas olla, mida öelda ja millal pidada mõjukas paus, kuni need, kes tahaksid selle pausi täis rääkida, hakkavad ennast tundma kerglaselt, kohmetuvad. Kas…

        Doris Kareva: „Unes nägin ma Eestimaad. Kohavaip”. „Huma”, 2018. 96 lk.   Kui ma selle kohavaiba mustritega lähemalt tuttavaks sain, valdas mind painajalik nägemus möödanikust. Unenägu see ei olnud, aga Doris Kareva verbaalsesse muusikasse salvestunud armuaja salateadvuse puudutus võis küll olla! Taaselustus 1980. aastate teine pool. Venestuspressi survel ei olnud enam…

      I   Olin viimasel ajal sageli mõtisklenud naiskirjanike üle. Seda eeskätt seoses kunstnikega laiemalt. Mulle tundub nimelt, et naiskirjanik mingis mõttes rohkem seda ideaali väljendada võib, mida ma üldse vaimuinimese hoiakuna näeksin uusimal ajal. Just naisinimene oma teatavate füüsiliste ja hingelismõistuslike omadustega võiks puhtaimalt kehastada neid kvaliteete, mida loen ideaalina vajalikuks loovisikule…

        Triin Soomets: „Vaba raha”. „Nynorden”, 2017. 63 lk.   Triin Soometsa luuletuskogu pealkiri, avaluuletus ja veel mitu teksti viitavad kirjanikupalga süümekale: tema liigutab vaevalt lillegi, aga kuskil ootab seetõttu vaba reha, mille liigutajad meid, niisama suupruukijaid ülal peavad. Poeedi südamel on koorem kanda, muremõte mõlgub: „vahetan roosidel vett / see on…

    märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtteid 2017. aastal ilmunust. Ettekandega esinesid Jaanika Palm („Vabadusest ja vastutusest: eesti lastekirjandus 2017”), Krista Kumberg („Varras roosa suhkruvati sees: tõlkekirjandus lastele 2017”) ja Viive Noor („Terad ja sõklad: eesti lasteraamatuillustratsioon 2017”). Aastakoosolekul tehti teatavaks Head Lasteraamatud ja Head Noorteraamatud 2017. Valiku (14 laste-,…

      Veebruarikuu „Loomingus” esimest korda eesti keeles tutvustatud Shinichi Hoshi, jaapanipäraselt 星新一 [Hoshi Shin’ichi] (6. IX 1926 — 30. XII 1997), oli Jaapani novelli- ja ulmekirjanik. Tema loomingust leiab küll romaanimahtu teoseid nii nooremale kui vanemale lugejaskonnale ja ka perekonna ajalugu käsitlevaid biograafiaid, kuid tuntud on ta eelkõige oma shōto-shōto’de poolest. Esimese neist,…

        Kui Éric Vuillard jutustuse „Päevakord” („L’ordre du jour”) eest möödunud sügisel Goncourt’i auhinna sai, tuli see paljudele väga suure üllatusena. Miskipärast on auhind enamasti läinud autoritele, kelle raamat ilmub sügisel, kurikuulsa rentrée littéraire’i ehk kirjandusliku kõrghooaja jooksul. „Päevakord” oli aga kevadine saak. Peale selle pole tegemist romaani, vaid jutustusega (ainult 160…

        Mart Kivastik: „Armastuse vormid”. „Väike Öömuusika”, 2017.   Alustaks kaugelt-kaugelt. Juba Platoni ja Aristotelese ajast peale (ehk varasemastki?) jagatakse kirjandus (neil küll tragöödia/draama) kaheks: mimeetiliseks ja mittemimeetiliseks. Ja nüüd siis ei tehta seda üksnes kirjanduse, vaid kogu loomeviljaga. Esimene püüab tegelikkust jäljendada/peegeldada/matkida, teisele ei lähe realiteet suurt korda. Raske on määrata…

        Aasta 2017 ei erinenud PEN-i jaoks varasematest: taas olid laual rasked teemad, nagu rahvus- ja keelerühmade survestamine, vähemuste tagakiusamine, vangistused, isegi tapmised. Loomulikult loetakse PEN-i keskuste kohtumistel ka luulet, filosofeeritakse isekeskis, kuid esma­tähtsad on sõnavabaduse ja kirjanike õiguste kaitse. Mil määral neid abstraktseid väärtusi kaalutakse kriminaalkoodeksi paragrahvidega, tuli eriti teravalt välja…