05 2021

      Maailmas avaldatavate raamatute hulk on tohutu ja ei ilmuta kõigist ennustustest hoolimata kahanemise märke. Nii ei tohikski tegelikult olla üllatav, et on võimalik avastada kirjanikku, kes osutub lähemal uurimisel üpriski tuntud ja hinnatud ning isegi USA-s oma põlvkonna kõige silmapaistvamaks andeks nimetatud autoriks. Kirjanik, kellest juttu tuleb, on Arthur Phillips ning enne…

    Jan Kaus: „Koju”. „Tuum”, 2012. 208 lk. „Koju” on Jan Kausi neljas romaan. Seda ütleb vähemasti Andres Rõhu kauni kujundusega köite kaanetekst. Kuivõrd on tegu romaani, kuivõrd aga kolme ühte ideed kandva novelliga, on vaidluse koht — idee rahu(olema)-tusest, armastuse kaotamisest, otsimisest ja leidmisest, vanadest lõppudest ja uutest algustest on kõigis kolmes pealkirjastamata,…

    Andrus Kasemaa: „Leskede kadunud maailm”. „Varrak”, Tallinn, 2012. 174 lk. 1 Andrus Kasemaa luulest olid jäänud meelde märksõnad „vedelemine” ja „lagunemine”. Peenemalt võiks ehk öelda: mediteerimine ja dekadents. Jäänud meelde seetõttu, et nende sõnadega seostus midagi ehedat, isegi ajamärgilist, mis tõstis Kasemaa ühtlaselt voolavas noorluule jões nähtavamalt pinnale. Seal ta läheb allavoolu, üha…

    Möödunud aastal jõudis Eesti Teatri Agentuuri andmetel esimest korda publiku ette ligi sada kodumaist teatriteksti, mida jagus nii lavastamiseks kui ka esimesteks lugemisteks. Mitte kõik kõnealused tekstid ei valminud 2012. aastal, mistõttu paljud neist jäävad seekordse ülevaate fookusest välja. Ka ei käsitleta siin (autori kogenematuse tõttu) lasteteatrile kirjutatud algupärandeid, ka mitte dramatiseeringuid ja…

    Täna suri mu vend. Valveõde helistas hommikul haiglast ja teatas, et mu vend oli öösel kella poole nelja paiku siit ilmast lahkunud. Häälest kostis kindlameelset, õpitult kaasatundvat tooni, ja tundus, et ka varem korduvalt räägitud sõnu. Korraga ma tundsin ennast tema ees süüdlasena, et ta peab minu pärast pingutama, ennast kokku võtma, et…

      AEDNIK: Õrn on iga taim algul, uudishimulik, tunglev valguse poole. Vaevalt eristab silm ravimtaime umbrohust. Ja võib ka olla, et see, mis umbrohuks peetud, kannab veel tundmatut väge.   Targasti, tasa ja targu talita aias, tunneta vaistlikult, millal mis taim vajab tuge, kas kaitset päikese eest või rohkem valgust, kui palju vett,…

    Soome kultuuriüldsus teatab professor Kai Laitineni (1924—2013) surmast. Kai Laitinen töötas aastakümneid Helsingi ülikooli kodumaise kirjanduse professorina. 1958—1965 oli Kai Laitinen kirjandusajakirja „Parnasso” peatoimetaja. Oma kirjutistega tasandas ta teed soome modernismile. Kai Laitineni keskseimaks uurimisaineks oli Soome—Eesti kirjanik Aino Kallas. Ta on kirjutanud Aino Kallase kaheosalise eluloo. Temalt on ilmunud ka mahukas ja…

    27. veebruari õhtul uinus oma kodus Riias igaveseks läti luuletaja Imants Ziedonis (3. V 1933—27. II 2013). Inimesed tulid, et panna tema akende alla küünlaid ja lilli. Hüvastijätule Toomkirikus tuli vist tuhandeid. Koorid ja solistid laulsid laule peamiselt Ziedonise rõnadele, võlvide all kõlas Ziedonise enda salvestatud hääl. Luuletaja sängitati mulda oma sünnikohas, Ragaciemsi…

    Tänavu 10. jaanuaril ilmus prantsuse keeles Andrus Kivirähki romaan „Mees, kes teadis ussisõnu” (L’homme qui savait la langue des serpents) Jean-Pierre Minaudier’ tõlkes. Ajalooharidusega õppejõud Jean-Pierre Minaudier, kes on varem tõlkinud Tammsaaret, Tuglast ja eesti ajalookirjandust ning kirjutanud ka ise põhjaliku Eesti ajaloo käsitluse (Histoire de l’Estonie et de la nation estonienne, 2007),…