05 2021

    Andrei Hvostovi kirjutatut on alati põnev lugeda. Ta oskab luua dramaatilist õhkkonda, on tükati robustne ja samas sentimentaalne. Ta räägib isiklike kogemuste põhjal ja tundub väga siirana. Lugesin huviga ka tema lugu „Vene värk” augustikuu „Loomingust”. Seegi on omaelulooline kirjutis ja sellisena ei kuulu arvustamisele. Tahan vaid lisada väikese kommentaari, samuti omaeluloolise. Õigustuseks…

    Selle suve hakul toimus üks sündmus, mis jäi eesti kirjandusmaastikul peaaegu märkamatuks — Moskvas ilmus Eesti kirjastuse „Aleksandra” ja Moskva kirjastuse „Oktopus” koostöös novellikogumik Казус пристального взгляда. Эстонская новелла 2000—2012, mis koondab 19 eesti autori 35 pala 14 tõlkija esituses. Tegu on väga soliidses mahus, kenasti kujundatud ja korralikult kommenteeritud väljaandega, mida ilmub…

    Hans ütles ikka, et apaatia on kõige hullem. Sealt edasi tuli puhas allakäik, üks lõputu vindumine ja määndumine. Ema, sa peaksid end kokku võtma, ütles Ines iga päev, kui oma toidukotiga saabus ja ärgitas midagi ette võtma. Aga see Hans, see oli tema mees, kelle iga mõtet ja väljaütlemist aina korrati. Ega teda…

  18.—25. augustini toimunud Kotka­järve Metsaülikoolis Kanadas tegi Sirje Kiin ettekande Juhan Viidingu elust ja loomingust ning Marin Laak „Kalevipojast”. Sirje Kiini ettekannet võis kuulda ka 27. augustil Toronto Ülikooli Tartu College’is ja 29. augustil Toronto eestlaste hooldekodus „Ehatare”. 22. augustil oli Tallinnas Kännukuke raamatukogus „Piknik luule ja muusikaga”, kus esinesid Aime Hansen, Kätlin Kaldmaa…

    Helvi Jürisson: „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998—2012”. „Varrak”, 2013. 112 lk. Kui arvutada, et Helvi Jürissoni luuledebüüdist on möödas umbkaudu 50 aastat, võiks selle kullakaaneliseks palendatud raamatu ilmumine sümboolselt tähistada justkui Jürissoni ja luule kuldpulmi. Kogumikus leidubki üsna mitu teksti, millest aimub, et eksistents luuleta oleks tõenäoliselt võimatu, luule on ilmselgelt Jürissoni teine…

    Tervitan ja tunnustan noorte kirjandusuurijate, Pille-Riin Larmi ja Krista Ojasaare soovi süveneda Marie Underi sajandipikkusesse retseptsiooni (vt.: Underi retseptsiooni allikail: klassikust müüdiks. „Looming” 2013, nr. 8). Selles valdkonnas on veel palju põnevat avastada ja uurida. Mul on lisada kommentaariks vaid üks oluline mõisteline täpsustus artiklis kergelt vaidlustatud Underi-müüdi probleemile. Oma Underi-monograafias käsitasin ma…

    Rein Põder: „Voor”. „Eesti Raamat”, 2013. 208 lk. 1 „Riigisekretär saatis Ullo nende tekstidega Maapanga poolkaarjasse tornituppa. Halli sügistaevasse ja „Estonia” tahmunud varemeile avaneva akna all, vanal rohelise kaleviga kirjutuslaual seisis seal suur lahtine rohekas kohver kaitsevärvi sõjaväeraadiojaamaga, mille külge oli ühendatud mikrofon. Maandi näitas talle, milline nupp selle avas ja sulges. Kella…

    Nägin selle unenäo päris ammu. „Estonia” kontserdisaalis kanti ette tuntud eesti helilooja uut teost. Täis saal. Ma avasin silmad koridoris, uksed saali olid juba suletud. Koridorist nägin läbi udu pilte saalisolijatest. Aplodeeritakse. On tunne, et seal valitseb mingi uinutav ja salapärane ühiskogemus. Ettekantud teos on millegagi rabanud. Inimesed on tardunud oma toolidel. Aga…

    Lauri Teder: „Mullikile”. „Värske Raamat”, 2013. 69 lk. Lauri Tederi „Mullikile” on kirjandusajakirja „Värske Rõhk” väljaanne, juba üheteistkümnes sarjast „Värske Raamat”, mis ilmub alates 2006. aastast. Loomulikult ei kirjuta „Värske Rõhu” autorid ühesuguseid tekste, vaid moodustavad lõdvalt seotud seltskonna, „tasapinna” (плоскость — nagu vene keeles öeldakse). Vähesed kirjandushuvilised arenevad vaimses eraldatuses täisväärtuslikuks kirjanikuks,…