05 2020

          Krzysztof Zanussi filmis „Imperatiiv” palub noor matemaatikaprofessor Jumalat: „Läkita mulle märguanne!” Mispeale vastasmaja katuselt libiseb lumelaam. „Ah,” puhkeb noor mees naerma, „see on ju ainult füüsika!” — Üks on fakt — ja teine tõlgendus. Kaur Kenderi õigeksmõist kohtus on nüüd fakt. Aga tõlgendus? Mida see tähendab, millise pretsedendi loob? Ma…

    Raske haigus on meie hulgast — liiga vara — viinud teeneka tõlkija ja teatri­mehe. Lõpetanud Tallinna 21. keskkooli ja õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri keelte eriharus, asus ta juba ülikoolipäevil tööle Eesti Raadio rootsikeelsete saadete toimetuses, mistõttu sai võimaluse 1970. aastal terve õppeaasta jooksul end täiendada Rootsi Instituudi stipendiaadina Stockholmi Ülikoolis. Tema esimene draamatõlge…

        Freddy Grenzmann: „Sigalind”. „;paranoia”, 2017. 106 lk.   Kui keegi veel ei tea, siis olgu öeldud, et Freddy (Grenzmann) on üks Eesti pungi postripoisse, ansamblite Anonüümne AK (1986—u 1989) ja Psühhoterror (asutatud 1991) solist ning laulusõnade kirjutaja. Tema debüütluuleraamatu ilmumine on ühtepidi ootuspärane, ent tekitab ka küsimusi, millele teos ise vastust…

    augustil toimus Tartu Kirjanduse Majas „Utoopiline salong”, kus meenutati Ülev Aaloet. Aaloe tõlkeid lugesid Siim Lill ja Rauno Alliksaar.   augustil peeti Võtikveres raamatuküla pidu, mille teemaks oli „Kirjanduse ilu, haldusreform ja Soome juubel”.   augustil oli Tartus lokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriini hooaja finaal.   15.—18. augustini oli Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents…

        Olin just umbes nädala eest lõpetanud mahuka eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia tänavu ilmunud kaheköitelise „Eesti raamat välismaal 1944—2010” kriitilise lugemise, ületanud arvustuse kirjutamiseks antud aja- ja kuidagi ka ruumitaju, mida justkui soosis neis köidetes avanev pilt eestlaste kirja- ja teadustööle laias maailmas, kui saabus teade selle peamise koostaja Anne Valmase (28. X…

        Heljo Mänd: „Liivalaia”. „Petrone Print”, 2017. 224 lk.   Mälestused, mis on kogutud Heljo Männi raamatusse „Liivalaia”, algavad mustvalgelt sisekaanelt, 1930. aastate Tallinna linnaplaani suurenduselt, mis on heale lugejale nii uksepiidaks kui ka toeks, et jälgida autori liikumist oma kodulävelt lapsepõlvemaastikule. Mustvalgelt joonistatud tänavad, kaugused, looklev joon, mis tähistab ehk haljastust…

        Kristjan Haljak: „Uus inimene”. „Tuum”, 2017. 112 lk.   Kristjan Haljak pole enam tundmatu nimi eesti kirjandusmaailmas. Noor prantsuse keele õpetaja ja tõlkija, andnud välja juba kolm luulekogu. Debüüt „Värske Rõhu” tiiva alt, kuulub nüüd ka samanimelise kirjandusajakirja kolleegiumi. Prantsuse kirjanduse doktorant. Doktoritöö teema „Jaan Oks ja Lautréamont: luulekeele revolutsioon ja…

          Kristjan Haljak (snd 1990) on viljakas luuletaja ja tõlkija. Tema debüütkogu „Palavik” ilmus 2014, sellele järgnesid „Conceptio immaculata” („Vihmakass ja kakerdaja”, 2017) ja „Uus inimene” („Tuum”, 2017). Tema tõlkes on ilmunud Charles Baudelaire’i „Mu alasti kistud süda” (LR 2014, nr 30) ja „Kunstlikud paradiisid” (LR 2017, nr 15—17).   CAROLINA…

      *   inimesed ehitavad maju mis on liiga suured et neis elada inimesed ehitavad maju surnute ja surematuse jaoks   inimesed koguvad raha inimesed röövivad inimesi panevad raha kindlasse kohta kust elavad kätte ei saa koguvad raha et teha suuri asju teenida suuri mõtteid ja teha palju surma   inimesed tapavad inimesi…

        Jüri Kolk: „Roheline suits”. „Post Factum”, 2017. 172 lk.   „Roheline suits” on julgelt ette võetud romaan. Seda juba valitud jutustamislaadi poolest, tegemist on teosega, mis koosneb peaasjalikult monoloogidest. Selline lähenemine eeldab, et autor on võimeline kuulma erinevaid hääli. Veel enam, ta peab olema võimeline neid hääli kuuldavale tooma, s.o kirja…