05 2020

  • Seisatamisi ja vaatamisi, lihtsalt

    Kristel Algvere: „Merehurmarohi”. „Värske Raamat”, 20. SA Kultuurileht, 2017. 79 lk. Sarja „Värske Raamat” kahekümnes köide tundub esimese hooga üks kõige isikupäratum selles muidu üsna efektselt eriilmelises rivis, nõnda et kui üldpildis kaamet luuleaastat kokku võttes küsib Margit Tintso: „Kuhu on jäänud eesti luule vägi?” , siis puudutab see küsimus tahes-tahtmata ka vaikselt ja argiselt,…

  • Igor Maasik 19. IX 1961 — 1. V 2018

    Maikuus 2015 saatsin ma Eesti Kirjanike Liidu toonasele esimehele Karl Martin Sinijärvele sellise e-kirja: „Hää KMS, see meil on mõeldud Kirjanike Liidu juhatusele soovituskirjaks Igor Maasiku ehk Onu Bella EKL liikmeks võtmiseks. Ma olen neid Onu Bella raamatuid lugenud, nad on mul kodus olemas, riiulis kõrvuti teiste Eesti kirjanike teostega. Isegi, kui mõni OB raamat…

  • Kroonikat

    3. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Marko Kompus Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Rotikuningaõppus”, autoriga vestles Juka Käärmann. 3. aprillil toimus Tartus lokaalis „Vilde ja Vine” TarSlämmi V eelvoor, kust finaali pääsesid Silver Sepp ja Piret Põldver. Küla­lisesineja oli (:)kivisildnik. 4. aprillil esines Tartu linnaraamatu­kogus kirjandusõhtul „Ma näen aega…” Viivi Luik, temaga ajas juttu Eve Pormeister.…

  • Emamaalembus

    Tõnu Õnnepalu: „Valede kataloog. Ing­lise aed”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 389 lk. Tõnu Õnnepalu, või täpsust ja ammendavust taotledes ka Emil Tode, Anton Nigovi nime all ligemale veerandsaja aasta jooksul kirjutatud proosateostele on ajalises järgnevuses iseloomulik järkjärguline eemaldumine selgest süžeest, fiktsionaalsest narratiivist, jutustatud loost — kõigest sellisest, mis võis toimuda kellegagi, kes ei ole autor.…

  • Luule

    Vikipeedia eksib Ma olen raamatuvaras mitte kirjanik Mu esimene raamat ma varastasin selle Me olime nii vaesed me raamaturiiul oli nii väike tahtsin veel lugeda Peale seda sain vere maitse suhu kondi hambusse ütlesid sina mulle suuri ja pakse asju vedasin selja taga või püksis välja lugesin põnevusega kõike lõikasin turvaniite välja Peale seda varastasin…

  • Luuletus ise ongi nagu sirelite lõualuud

    2017. aastal ilmus Marko Kompuse kümnes raamat, „Rotikuningaõppus”. Kaks­kümmend aastat tagasi luulekoguga debüteerinud autorit on aga produktiivsusest hoolimata hämmastavalt vähe käsitletud ja kajastatud — seda ilmselt suuresti tema loomingu tavatuse pärast. Oma osa on kindlasti luuletaja tagasihoidlikul isikul, millele viitas ka 2005. aastal valminud Jaan-Jürgen Klausi filmi pealkiri „Erakpoeet Marko Kompus”. Tõsi, Marko Kompuse luule…

  • LOOMING/4/2018

    LOOMING/4/2018

    Rein Raud  *See on see harv hetk, kui sõnad tõusevad / *Ei oska kujutada ette jt luuletusi Arvo Valton    Killukesi teaduse ajaloost Lauri Sommer    Unes lähen ikka selle toa poole / Eemaloleku aastad heidavad pikki varje jt luuletusi Mihkel Mutt   Kirjanik Rutt Berit Petolai    Ussimaarjapäeva lahkumised / Vana mesinik / Linnuränd Jüri Kaldmaa  …

  • Aeg lendab

            Aktselerantlikke elukubratsioone   Mitte kaotada aega, mitte jääda vahele või maha, ah, mitte sarnaneda end kordavate loomadega, ainetega nagu vesi või kivi, mille käitumist saab ennustada! H. Auden, „Lubjakivi kiituseks”   Mida vanemaks saame, seda kiiremini lendab aeg. Sellel on puhtloogiline seletus: kümneaastase lapse elust moodustab üks aasta tervelt kümnendiku, viiekümnese…

  • Pekka Lilja punane raamat

            Pekka Lilja: „Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest”. Koostajad Pekka Lilja ja Mart Velsker. Tõlkijad Ene Kaaber, Andres Langemets, Heldur Niit, Ele Süvalep, Linda Uustalu, Eva Velsker jt. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 374 lk.   Kõik algas punasest raamatust. Jyväskylä ülikoolis kogu akadeemilise karjääri läbinud ja soome kirjanduse…

  • Luule

          Unes lähen ikka selle toa poole, kus syndisin — läbi kymnete olukordade poolpiduse udu tõmbun nagu rauapuru magneti poole, kui ka vahel tulevad ette naine, rist või toomingaoksad. Jõuda lävele selles või mõnes tulevas unes, ykskõik, mingu uks keerleva koridori lõpust, varjutrepilt, läbi seina või maa alt — vastu mulda pandud suur…

Looming