05 2020

      Stockholmis pühakutepäeval, 1. novembril meie seast lahkunud Käbi Alma Laretei sündis 14. juulil 1922 Tartus. Tema isa Heinrich Laretei oli sõjaväelane, hiljem riigitegelane ja diplomaat. Kaks aastat varem oli sündinud õde Maimu. Oma vanemate kohta on Käbi Laretei öelnud, et isa oli eeskuju, kes oli alati riigitööl, ja ema Alma oli see…

    I Akadeemik Harald Kerese seitsmekümnendaks sünnipäevaks 1982. aasta sügisel koostas tema juhitud teoreetikute allüksus kadunud Jaak Lõhmuse initsiatiivil käsikirjalise koguteose „Ülevaade ENSV TA Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektori ajaloost, kollektiivist ja tööst”. Suurema osa sellest kaunisse nahkköitesse pakitud kaalukast teosest võtavad enda alla sektori 19 töötaja lühikirjad, milles igaüks tutvustab oma teed füüsikateadusesse.…

    20.—24. oktoobrini osales Jüri Talvet Ukrainas (Kiievis, Rivnos, Ostrohis ja Žitomiris) rahvusvahelisel luulefestivalil „Terra Poetica”. 2. novembril korraldas Tartu NAK Tartu Kirjanduse Majas konverentsi „Veiko Märka 50”. Esinesid Kauksi Ülle, (:)kivisildnik, Jaak Urmet, Aapo Ilves jt. 2. novembril pidas Kristiina Ehin Sargvere mõisa muuseumitoas hingedepäeva loovkirjutamise õpituba. 3.—4. novembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline…

    Toomas Haug: „Mööda Koidu tänavat”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 112 lk.   1 Toomas Haugi lapsepõlvest kõnelev „Mööda Koidu tänavat” mõjub üllatavalt ning ei mõju ka. Iseenesest pole midagi ootamatut tõsiasjas, et kirjandusteadlane otsustab vahelduseks keskenduda rahvusliku mineviku asemel isiklikule möödanikule ning kirjutab omaeluloolise raamatu, pöörates pilgu Eesti kultuuriloo ristteedelt ja nurgatagustelt oma…

  * Jumal ei suuda ilma minuta elada   * Öised selgusehetked on nagu tähed   pimedal ajal annab nende järgi astuda   * Kõigil asjadel mu ümber on midagi öelda   kui nad vait jäävad muutun rahutuks   * Kui täht tõuseb läbi pilvede teiste vahele hoiab öö talle pimedust   aga pilved ei…

    * SÜGISHOMMIKU UMBNE UDU vajub suvedest väsinud puudele, suisleppadele, pihlakatelegi, mis paistmas  tagatoa aknast, truult valvand sind poole elust. Päike ei pääse avama päeva, homme lõpebki õhtu ja ööga.   Seesama udu kui hämarduv teadvus liibub luitunud lehtedele, koondudes pisaraiks, veeredes maha, itkuks tõustes siis ja hüvastijätuks ainsa alguse, ainsa teega Neitsi Maarjast…

    Valentin Kuik: „Ja sinu kätes on põrgu­tuli”. EKSA, Tallinn, 2014. 208 lk.   1956. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses romaani „Taeva võtmed”, mille motoks on tsitaat A. H. Tammsaare romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939): „Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere sees hing.” Kangro romaani teljeks…

    Tänavu 30. aprillil möödus 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Erinevalt nii mõnestki teisest klassikust on Liivi saatus olnud õnnelik: tal on olnud kolm olulist, üksteisele kriitiliselt järgnenud uurijat, kes kõik on avaldanud nii monograafilise käsitluse kui ka hõlmava luulekogu oma redaktsiooniliste täpsustustega. Need Liivi-mehed on Friedebert Tuglas, Aarne Vinkel ja Jüri Talvet. Tuglas…

    Uku Masing—Kalju Kirde: „Kord kui me unistus uitis”. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. „Ilmamaa”, 2014. 128 lk. Seda kahe mehe kirjavahetust tutvustavat raamatut saadab lihtne paradoks:  kõik „Loomingu” lugejad teavad päris kindlasti Uku Masingut, isegi siis, kui ei ole ühtegi tema kirjatööd juhtunud lugema, ent neid „Loomingu” lugejaid, kellele ütleks midagi Kalju Kirde…