04 2021

        Jüri Kolk: „Naistepäev”. „Kingitud Hobune”, 2017. 160 lk.   Jüri Kolgi iga aastaga suurenev viljakus ja loomeind hakkavad juba muret tekitama. Kaua võib? Kuhu veel? Mida sa tahad, Jüri Kolk? 2017. aastal ilmusid temalt romaan „Roheline suits”, luulekogu „Kuu ja kirves” ning jutukogu „Naistepäev”. Romaan polnud küll väga suur romaan ega…

    veebruaril anti Kultuurikatlas üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Elutööpreemia pälvis kirjanik Mats Traat. Kirjanduse valdkonna aastapreemia sai Malle Salupere raamatu „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel” eest.   veebruaril kogunes Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” lugemis­klubi, kõneldi Antonio Tabucchi raama­tust „India nokturn”.   veebruari lastehommikul Tartu Kirjanduse Majas esines Tartu linnakirjanik Mika Keränen.   veebruari…

        Jüri Kolk: „Kuu ja kirves”. „Kingitud Hobune”, 2017. 52 lk.   [—] armastusest on kirjutatud on juba kirjutatud liiga palju kõigi sajandite jooksul paar üksikut õnnestumist nii enam-vähem [—] armastus on kirjeldatud vähemalt luule võimalused on                                              ammendatud   kirjutada kahekümne esimesel sajandil                                                   armastusest on erakordselt vapper või südantlõhestavalt loll…

          HELENA LÄKS: Kas sa motivatsiooniõpikut ei tahaks kirjutada? Sa oled „Värske Rõhu” peatoimetaja, luuletaja, tõlkija, kirjastaja, toimetaja ja ema. Selle kõige kõrvalt oled leidnud aega ka loomemajades viibida ja näiteks kogukonnaaia juures kaasa lüüa. Ja sa oled väga palju reisinud! Oled sa pigem plaanija või kulgeja? Ja kuidas kõik need…

      *   Kivid siin unustatud surnuaial on pehme samblaga kaetud mõni nimi on loetav vaid sõrmedega   niisked kivid külmad näod taeva poole     *   Su ilu teeb mu vere raskeks — jään istuma kui peaksin tõusma jään vahtima kui peaksin naeratama jään vakka kui peaksin midagi ütlema   ilu…

        Hasso Krull: „Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust”. „Kaksikhammas”, 2017. 63 lk.   See on vana mäng otsida peidetud asja peitja sõnade abil, mis annavad märku, kui lähedal otsija asjale on: külm… leige… soe… leige… kuum. Ja see sõna kuum, millest on tehtud suurima läheduse märk lihtsas lapselikus mängus. Samas on kuumus…

          See oli läinud aastasaja viienda kuuendiku lõpul — ma palun väga vabandust, et söandan nii häbematult eesti kirjanduse klassiku sõnu väänata, aga tõsi ta on, eelmise sajandi viienda kuuendiku lõpp langes 1984. aasta aprillikuusse — ning sellesama aasta märtsis käisin Berliinis. Nüüd küsite, kus kohas, kummas Berliinis. Mõlemas muidugi, vastan,…

          Kõigepealt ilmus taevasse silm. See tekkis keset pilvitut taevast nagu kindla käega tõmmatud kahest kaarjast joonest sümbol. Suurem ring ja selle sees väiksem, otsekui täpp, lõid ettekujutuse silmaterast. Lihtne joonistus meenutas kunagi meie viiekümnekroonisel leidunud sümbolit. Taevas kujutise ümber kolmnurka ei olnud. Oli lihtsalt justkui punase markeriga veetud suur silm,…