04 2021

  • LOOMING/2/2015

    LOOMING/2/2015

    Asko Künnap Rotitand agulimaja / Kreeka poetess jt. luuletusi Holger Kaints Uinuv maa. Südasuvi, 1938 Enn Vetemaa Jumal andis teada / Rahe-eelne / *Naabritalu peremees olla luband Kaur Riismaa Liblika uni / Fotod jt. luuletusi  Juhan Voolaid Maske ei saa kanda igavesti  Juhan Aru *kirjutasin rõõmsat laulu / *rebisin viimase lehe jt. luuletusi Krafinna ultranaiiv…

  • Maske ei saa kanda igavesti

        Majaesisele täispargitud asfaltteele keeras ümber nurga tõsise ilmega vanem naisterahvas, see oli Katrin Laas, lonkav punastes kummikutes pensionär kolmandast trepikojast. Ta jõudis meesteni, kes istusid õlut juues pingil kahe suure maja vahel muruplatsil, ning jäi seisma. „Noh, joote jälle, tõprad?” küsis ta. Mehed ei vastanud midagi, lihtsalt ootasid, et naine edasi läheks. „Viienda…

  • Taani kirjanduse uusi alustusi

        Kirjanikul ja teosel on vaja lugejaid, on vaja arvustusi ja tõlkeid. Mis aga kõigi teiste seast suudab välja paista, ei ole alati etteaimatav. See võib olla midagi, mis kulgeb parasjagu kirjanduse  peahoovuses, aga võib olla ka midagi hoopis ootamatut. Taanis näib praegu erakordselt hästi minevat krimikirjandusel: autoreid on palju, raamatuid ilmub rohkesti ja…

  • luule

      Liblika uni   * ära loe silpe niigi on lühike viinakuupäev   * kronksujalind tolle raagus vahtra ladvas kas sa mitte ei koorunud   * nii väikesed lapsed nii suurte puude all et hirm hakkab   * auk ketsikannas nagu sügisepäev natuke valgust   * hää kuulda unetu luuletaja väikeses toas et kräunub keegi…

  • Üksindus, surm ja kellegi trussikud

      Andrus Kasemaa: „Minu viimane raamat”. „Varrak”, 2014. 164 lk.   Alguses tundub, et Kasemaa minategelane on Poeedirahust minema kolinud. Ruum on muutunud — luuleraamatute ja romaani „Leskede kadunud maailm” tegevuspaik, mida Tõnu Õnnepalu on nimetanud Jõgeva tagant algavateks „tundmatuteks aladeks”, on maha jäetud ja sõidetud elama Läänemere saarele. Loomulikult on autoril õigus kolida oma…

  • Päris tore raamat eimillestki

        Mudlum: „Tõsine inimene”. ZA/UM, 2014. 199 lk.   Ütlen kohe alguses ära, et mind ei seo Mudlumiga mitte miski. Ta pole minu Facebook’i-sõber, me pole käinud koos koolis, ülikoolis või joogatunnis, ma ei tea midagi tema elust ja tema ilmselt minu omast ka mitte. Ma ei tunne tema lapsi ega meest, kellega ta…

  • Vabavärsilised följetonid

        Kelly Turk: „Reaalne elu”. „Värske Rõhk”, 2014. 76 lk.   Kelly Turgi debüütluulekogu pealkiri sobiks oma pretensioonilt rohkem mõne tegelikkuse tõetruu vahendamise illusiooniga kaubitseva meediaväljaande reklaamlauseks kui ilukirjandusteose pealkirjaks. Kuid „Reaalse elu” tekstid kannavad tiitlis sisalduva lubaduse päris hästi välja: noore luuletaja esikraamat on samavõrd kroonika kui kirjandus. Ligemale veerandsajast luuletusest koosneva „Reaalse…

  • Kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud

        Virtuaalkuked kirevad, lüüakse elektroonilist lokulauda — raamatute lõpp olla käes! Julgemad digiposijad ja -oraaklid kuulutasid juba nullindate alul, et päevaks, mil ma seda sõnavõttu kokku sean, on füüsiline raamat kui selline praktiliselt kadunud, taandunud kurioosumiks viimaste füüsilises ruumis eksisteerivate muuseumide viimastesse füüsilistesse vitriinidesse. Ja ulmekirjanikud on ennustanud raamatule kadu juba 1960-ndatest saati. Hiljemalt…

  • Kroonikat

        6. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Majas oma proosakogu „Hüppa tulle”. Autoriga vestles Johanna Ross, klaverit mängis Kadri-Ann Sumera. 7. jaanuaril esitles Triin Tasuja Genialistide Klubis Tartus oma luulekogu „Vastuseta kirjad” („Kite”). 8. jaanuaril otsustas Eesti Kultuuri Koondis Stockholmis määrata stipendiumi Anu Saluäärele, võttes arvesse tema panust rootsi keeles kirjutavate…

  • PÕLVEARMIGA POISIKE, MARSSALIKEPIKE PAUNAS

        Rein Veidemann: „Arkaadia öö”. Kolm novelli ja lühiromaan novellides. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 202 lk.   Kirjandusteadlane, toimetaja ja ühiskonnategelane Rein Veidemann on viimastel aastatel ilmutanud paar romaani ning kultuuriajakirjanduses novelle ja luuletusigi. Kipun ikka arvama, et akadeemiline kirjandusteadus ainult võidab sellest, et kirjandusteadlane ka kunstilises, kujundlikus vormis viitsib ja mõistab sõnu seada,…

Looming