04 2021

    Igor Kotjuh: „Kuidas kujutada päeva”. Tõlkinud Katrin Väli ja Igor Kotjuh. „Kite”, 2015. 125 lk.   Igor Kotjuhi kirjutistest ja pikemast tegevusest on jäänud mulje, et talle on elutähtsad kaks asja: luule ja headus. Hea luule ja hea koostöö, omavaheline läbisaamine. Tema koostatud ja toimetatud kaks mahukat köidet ühise pealkirja all „Kius olla…

  Ootaja A Kui kaua nad otsida võivad mahakukkunud juukselõksu, ei kahise õuerõivad, ei kuule veel ukseklõksu. Ma ootan üksindatundi, mis teiseks värvib maailma. Siis taandan halli hundi, konnprintsile naeratan silma.   E See suvi on aeglaselt ruttav kui Lumivalgekse uni. Saaks kooli, sääl kõik on nii tuttav alt rõivistust pööninguni. Sääl olen ju seltskonna…

    Ott Raun: „Vaimu vend. Meenutusi: esimene veerandsada”. „Ilmamaa”, Tartu, 2015. 383 lk.   Mullu 75-aastaseks saanud Ott Raun on kaua olnud ajalooajakirja „Tuna” peatoimetaja ja enne seda siinsamas „Loomingus” publitsistikatoimetaja, lisaks omajagu luule- ja proosaraamatuid avaldanud, aga vähemasti praegusel sajandil ei ole ta naljalt kuhugi kultuuri­melusse ja teravatesse debattidesse trüginud, endale tähelepanu nõutanud…

    oktoobril 2015 võeti Kirjanike Liitu vastu Kairi Look (häältega 13 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Ilona Martson ja Leelo Tungal). Kairi Look (s. 1983) on avaldanud lasteraamatud „Leemuripoeg Ville teeb sääred” („Tänapäev”, 2012), „Lennujaama lutikad ei anna alla” („Tänapäev”, 2014), „Peeter, sõpradele Peetrike” („Tänapäev”, 2014) ning näidendi „Kohtumine Peetrikesega”. „Lennujaama lutikad ei anna alla”…

    Ükskord, kui lugesin üle oma vanu jutte, hakkas mind häirima, et kõik need on kirjutatud minavormis. Just nagu oleksid need minu enda elust. Tegelikult ei ole ju. Või vähemasti mitte päriselt. Päriselu on nagu katkematu vool, seda on võimatu adekvaatselt sõnadesse panna. Et teha elust jutt, tuleb kõigepealt voolust midagi välja õngitseda ja…

    Jim Ashilevi: „Kehade mets”. „Libros Insanos”, 2015. 224 lk.   „Kehade mets” on Jim Ashilevi teine romaan (kuigi Mikk Pärnitsa[1] meelest ei ole see romaan). See algab kui kiri — retooriline võte, mis alguse ja lõpu kenasti kokku seob, samas stiilivõttena pihtimuslikkust rõhutab. Kiri tüdrukutele — Laurale, Karolinile, Dorisele, Stellale, Renatele, Piiale —…

      „Pikad varjud”. Koostanud Martin Kivirand. Ajakirjade Kirjastus, 2015. 245 lk.   Eesti ulmehuviliste seas eksisteerib üsna üksmeelne seisukoht, et Herta Laipaik (1921—2008) tuleks tema folkloorse ainesega kunstmuistendite tõttu arvata eesti etnoõuduse rajajaks. Täpsemalt viidatakse kirjaniku jutukogudele „Maarjakask” (1983) ja „Kurjasadu” (1987, sama pealkirja all mõlemad 2006). Mõnikord lisatakse loetellu veel kogud „Pipratoosi…

    * Reetmisel ei ole reeglit. Kord marsivad sõnad end sõjaväeks, kord lendavad ööliblikatena tuppa. Pööran külge. Püüan magada. Und ei tule.   * Süda häälitses nagu vastsündinu. Andis endast märku. Ta oli maganud üheksa kuud ülekohtu lootevees. Nüüd oli voolanud vesi ta silmadelt ära. Ümberringi roomasid ussid õunapuu õites, õgisid sõnatult õiglust.  …

  3. jaanuaril esitles kirjastus „;paranoia” KUMU kunstimuuseumis Roomet Jakapi teksti ja Mihkel Kleisi piltidega värvimisraamatut „TKUN ORHA PNUL — Värvi oma mõistus üle”. Lisaks nimetatutele esines Jaan Malin ehk Luulur, muusikat tegi Taavi Tulev. 8. jaanuaril valiti ajakirja „Looming” uueks peatoimetajaks Janika Kronberg. 9. jaanuaril avati Tartu Linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas näitus…