03 2021

  • Romaan, mis on pühendatud majale ja lugudele selle sees

        Tapaus, juhtum, öeldakse Soomes selle raamatu kohta. Tommi Kinnuneni esikromaan Neljäntienristeys („Neljateerist”) ilmus kirjastuselt WSOY veebruaris 2014. Õige varsti avaldas Soome autoriteetsemaid kirjanduskriitikuid Antti Majander ajalehes „Helsingin Sanomat” üllatavalt kiitva arvustuse, kus kinnitas, et nii häid esikteoseid ilmub kaks-kolm kümne aasta jooksul. Soome professionaalne kirjandusilm jäi umbusklikuks. Skeptikuid jätkus. Aga et nii oli…

  • PRIMA VISTA 2014

        7.—10. maini toimus üheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis kandis sel kevadel alapealkirja „Süüta noorus”. Teemavaliku kaudu kutsuti kõiki mõtlema noorusele ja nooruslikkusele ning leidma see enda seest üles. Tänavuse festivali matrooniks oli luuletaja Kristiina Ehin. Juba eelpäevade sündmused sütitasid nii nooremaid kui vanemaid: 5. mail festivali seekordses klubis „Arhiiv” aset…

  • 100 protsenti Luksi, 180 kraadi vastu peavoolu

        Leo Luks: „100% Leo Luks”. „Ji”, 2013. 70 lk.   Leo Luksi esimene luulekogu pole mitte ainult kirjanduslik, vaid ka kirjanduspoliitiline akt. Ehkki ma ei eelda, et viimane oleks tahtlik. Raamat vastandub täiel määral meie luules XXI sajandi teisel kümnendil laiutavale lohisevale sisutule vabavärsile, verbaalsele kõhulahtisusele, mille eriti agaraks propageerijaks on sel hooajal…

  • Kunstnik Gvidon

        Tema ise, Gvidon, juuksed harali ja silmad hõõgumas, hoomas lavale tulles tuttavat aplausikõma, mis tungis ihurakkudesse ja tõstis taevasse. Sündmus oli Hendrixi tribuutkontsert ja Gvidon, kultusliku psühhodeelse progebändi Vürst Gvidoon & Gnuu-Antiloop käilakuju, alustamas oma etteastet. Astus mikri ette ja tõmbas veidi häälest ära Stratocasteriga esimesed akordid, rohkem mörises kui laulis läbi huilgava…

  • Eksperimentaalkirjandus kui poststrukturalistliku kirjandusteooria verifikatsioon?

        „Olematute raamatute antoloogia”. [16+1 raamatut]. Koostaja Kiwa. „;paranoia”, 2014.   „Olematute raamatute antoloogia­­le” — kui selline oma nime väärival kujul ka tegelikult eksisteeriks — oleks lihtne arvustust kirjutada. Sest see tekst oleks negatiiv, mis räägiks oma olematu objekti asemel kas rohkem või vähem varjatud moel hoopis selle mõttelisest vastandist — ehk olemasolevatest raamatutest,…

  • Leedu kirjandusalmanahhi juubelinumber

        7. mail toimus Leedu Kirjanike Liidus kultuurialmanahhi „Varpai” („Kellad”) kolmekordse juubeli tähistamine: 2014 möödus 25 aastat sellest, kui ilmus esimene uuendatud „Varpai” number, ilmus almanahhi 30. number ja 20. korda kuulutati välja „Varpai” laureaadid. Sel puhul väike ülevaade ajaloost. Aastatel 1943—1944 asutati Šiauliai linnas unikaalne kultuurinähtus — Leedu Kunsti ja Teaduse Keskus. Keskuse…

  • Kroonikat

        29. aprillist 3. maini osales Luulur Hannoveris I rahvusvahelistel Slam Poetry päevadel „Mach Worte”. 5. mail peeti Tartu Kirjanduse Majas kultuuriklubis „Arhiiv” TarSlämmi finaal. Külalisesinejaks oli belgia luuletaja Jee Kast. Publik tunnistas parimaks Siim Lille, žürii (Kristiina Ehin, Jüri Lumiste, Luulur) lemmik oli Katrin Pärn. 7. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Tõlkija hääl” osalesid vestlusringis…

  • Emale

        * Heinamaarjapäeva hommikul on elu hapram veel kui muidu   kajakate heitunud kisa hakib ja hekseldab mõtteid hing pitsitab   ema ma kardan tulla haiglasse su juurde heinamaarjapäeva hommikul kui piiksuvate aparaatide all hingeldaks justkui kogu ilm   sa oled väga väike seal suures majas ja ootad et keegi ütleks õigeid sõnu kas…

  • Kiretu romaan

        Peeter Helme: „Sofia. Tuleviku mäletajad I”. „Tänapäev”, Tallinn, 2013. 224 lk.   Kui ma kuulsin, et Peeter Helme on kohe-kohe avaldamas ulmeromaani, siis tekkis minus teatav ootusärevus. Olin lugenud mitmeid Peeter Helme ulmeteemalisi arvamusi ning need olid huvitavad: asjalikud ja samas pisut teistsugused. Peeter Helme proosat polnud ma lugenud küll ridagi, kuid ootusärevus…

  • „Raisakullide” mammutpikk epiloog

        Jaak Jõerüüt: „Raisakullid”, III ja IV osa. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 311 lk.   Herakleitosele kuulub tark mõte: samasse jõkke ei saa kaks korda astuda. Kuidas aga on astumisega pika vaheaja järel iseenese loodud mentaalsesse õhustikku, sellesse, milles iga kirjanik oma konkreetset teost loob? Seda enam, kui vahepeal on toimunud ühiskonnakorra vahetus ning…

Looming