03 2021

    Kanadas elav eesti päritolu kirjandusteadlane Thomas Salumets avaldas tänavu Vancouveris Jaan Kaplinski esimese biograafia. Teos on ingliskeelne ja kannab pealkirja Unforced Flou­rishing. Understanding Jaan Kaplinski (McGill-Queen’s University Press, 2014, 240 lk.). Pealkirja võiks autori arvates tõlkida „Sundimatu kasvamine. Jaan Kaplinski mõistmine”. Teos on aastatepikkuse uurimistöö vili, mille käigus autor on usutlenud põhjalikult nii…

    Mihkel Kaevats (s. 1983) debüteeris Olev Olematu nime all kogumikuga „Ederlezi” („Huma”, 2003). Sellele järgnesid luulekogud „Illusionist” (EKSA, 2004), „Eile hommikul ja täna („Verb”, 2009) ning „Ungari kirsid & teisi luuletusi” („Pegasus”, 2012). Kaevats on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ja Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat. Samuti on ta olnud aktiivne kodaniku­liikumistes, näiteks Prussakovi-nimelises rattaühingus ja…

    Olev Remsu: „Supilinna armastajad. Triloogia viimase osa teine raamat. Mälestusromaan”. „Tänapäev”, 2014. 623 lk.   Pika ja lohiseva pealkirjaga raamat on ka ise pikk ja lohisev — nädalapäeva jagu sündmusi on laia joonega laotatud rohkem kui kuuesajale leheküljele. Tegelaskujusid on muidugi palju ja paljud neist on ka värvikad. Kuid tegevust, nii põnev ja…

    Jüri Talvet: „Kümme kirja Mon­taig­ne’ile. „Ise” ja „teine””. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 175 lk.   Kui ligi kakskümmend aastat tagasi, 1995. aastal hakkas ilmuma sari „Eesti mõttelugu”, siis oli selle neljandaks raamatuks Jüri Talveti „Hispaania vaim”. Tänaseks on Hando Runneli juhatusel toimetatav eesti mõtte narratiiv ulatunud tagasi XIX sajandisse ja katnud suure osa…

      Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijaid, kes on eesti keelde toonud väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest. Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962 ja astus Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima. 1964—1967 tuli vahele sõjavägi. Ülikoolidiplomi sai ta 1969. aastal ja töötas 1977. aastani toimetajana kirjastuses „Perioodika”, seejärel Eesti…

  Vahur Afanasjev: „Kuidas peab elama”. „Näo Kirik”, Tallinn, 2014. 80 lk.   Vahur Afanasjevi nime all on 14 aasta jooksul ilmunud viis luulekogu ja viis proosaraamatut. Tähelepanu äratab, et tegu on suhteliselt erilaadiliste raamatutega — Afanasjev ei ole ühe-meetodi-mees, vaid proovib erinevaid registreid ja võtmeid, säilitades ometi teatava kindla afanasjevliku tuuma, milleks on… Jah,…

    Kõigepealt Kafka. „Protsessi” lõpus, Josef K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtul kella üheksa paiku tulevad kaks saterkuubedes hea toitumusega härrat talle järele. Nad eskordivad ta väiksesse, tühja ja mahajäetud kivimurdu, mis asub ühe veel päris linnamoelise maja lähedal. Härrad pakuvad vastastikku viisakusest üksteisele tapanuga. Aga enne, kui tera Josef K. südames ringi keeratakse, veel…

    Heinrich Krämer tuli läbi sügisese uduvihma sõbra juurest õhtusöögilt. Nagu üliõpilastel pärast ilmasõda üldiselt, olid tal näpud täiesti põhjas ja see oli ta esimene soe eine viimase kolme päeva jooksul. Heinrich tundis, kuidas selline eluviis hakkab talle tervise peale. Tänavanurgal tuli talle peale selline köhahoog, et ta kartis, et lämbub ära. Kui ta…

    Toomas Raudam: „See on T”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 52 lk.   Toomas Raudami teine luulekogu „See on T” on valus ja lakooniliselt lõikav. Siit leiame tekste, mis ängistavad, pitsitavad, jäävadki pitsitama, ka siis, kui raamat on ammu käest pandud. Luulekogu pealkiri tekitab kohe küsimuse: mida või keda tähistab see maagiline T? On…