03 2021

  • Maarja Kangro ja jõud

    Oma esimest juubelit tähistava Maarja Kangro proosalooming mõjub jõuliselt. Tema novellides tegutsevad nii-öelda tugevad naised, kes ei lase maailmal enesele pähe istuda. „[R]ahvusvaheline naine, intelligentne, eneseteadlik, laia silma­ringiga ja vähemalt keskmiselt reisinud ning ilmselgelt vähemalt mõõdukalt edukas” – nii kirjeldatakse tema…

  • Ood Maarja Kangrole

    Maarja Kangro luule on olnud mu salaarmastus juba päris pikka aega. Ja mitte ainult Kangro enda luule, sügava jälje on jätnud ka mitmed tema tõlked. Näiteks Hans Magnus Enzensbergeri „Titanicu põhjaminekut” olen lugenud oma kümme­kond korda. Võimas värk!

  • Maarja Kangro loeb Loomingu detsembrinumbrist oma luuletuse „Mina, Peetrus”

    Maarja Kangro loeb Loomingu detsembrinumbrist oma luuletuse „Mina, Peetrus”

    Video: Kris Moor Rohkem Maarja Kangro luulet Loomingu detsembrinumbris.

  • Kuulata sfääride muusikat!

    Kuulata sfääride muusikat!
    Autor/allikas: ERR

    EVE PORMEISTER: Kas ja mil määral on lihtsal, heliseval sõnal, mida te maailma pimedas põhjas otsite, kokkupuutepunkte Hermann Hesse „Suure Ühega”, transtsendentse ürgheliga, kogu universumi ürgallikaga? DORIS KAREVA: Kindlasti on siin ühisosa. Ma ei tea aga, mil määral on see kogemus universaalne – kas nagu Schumanni resonants? E. P.: Kas ma mõistan teid õigesti, et…

  • LAZ-695 / Virtuaalsuselademete all deformeerunud mateeria / Laulu tekkimise esmane hetk

    Elan juba kaua aega Tartus. Ja näen ikka unes lapsepõlve Elvat, oma tegelikku kohta. Tavaline asi. Aga ikka ja jälle näen ka unes üht kindlat suuremat maa-ala Elva ja Tartu vahel. Unenäomaastikku on muidugi keeruline kartograafiliselt piiritleda, aga minu meelest piiravad seda laias laastus Tartu-Valga maantee läänes, Tartu-Otepää maantee idas…

  • Ja ikka on noored me hääled

    Laura seisis laevatekil, vaatas alla rekadele, mis sisse sõitsid, ja nuputas, milliste firmade nimesid ta tunneb. Ta lasi tuulel oma laubalt ära puhuda tumepruuni juuksesalgu ja tõmbas pähe villase mütsi. Septembri lõpus olid hommikud juba külmad. Päike oli tõusmas, taevas oli hall, aga sellel kellaajal mitte enam päris pime. Laura võis tänavalampide valgustatud kõrgel kaldal…

  • Looming 12 2023

    Maarja Kangro | Mina, Peetrus / Tel Avivi sall jt luuletusi Paavo Matsin | Death Café. Katkend romaanist Mart Kangur | *kas lõppudel ei tulegi lõppu? jt luuletusi Jüri Kolk | Ruth Aliis Aalmann | *need polnud mustikad jt luuletusi Taavi Eelmaa | Kümme indiaanlast Jürgen Rooste | See tablett mis teeb sind väikseks jt…

  • Kroonikat

    1. novembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Anu Kree oma luulekogu „Kirjatähe kaitse all”. Luuletusi lugesid autor ja Silver Teinbas, musitseeris Robert Jürjendal. 1. novembril kuulutati välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaadid, preemia pälvisid Ķempi Kārl ja Aado Lintrop. Auhinda annab välja haridus- ja teadus­ministeeriumi hõimurahvaste programm koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga. Žüriisse kuulusid Eva Toulouze, Indrek Koff, Jaan…

  • Õnnitleme

    18. detsember – Livia Viitol 70 20. detsember – Maarja Kangro 50 30. detsember – Aarne Puu 75

  • Remontika / Kootsing

    Karl Maksimovitš oli kuldsete kätega mees. Ja minul oli au olla ta naaber. Meie kaks majapidamist olid ainukesed Tümavere poole viival teekäänul. Minu oma asus kohe pöörde peal – vaata, et autoga sisse ei põruta! –, tema majake aga laugelt tõusva künka otsas, ümberringi vaid kõrrepõld ja tühi väli. Kui tihti olin ma aeglaselt hommikukohvi lürpides köögiakna…

Looming