01 2017

Lugenud selle aasta „Loomingust” nr 6 Kruusa Kaljuga tehtud intervjuud, olen päri tema seisukohtadega, mis käsitlevad eesti keele vokaalharmoonia seadusi. Ka tunnen õ seotust enam e kui o-ga, aga ei soovi selle asendamist uue variandiga, sest Eesti õ on maailmas ainulaadne tähemärk ja määratleb väikest kultuuri suures maailmas. Isegi arvutiklahvidesse peavad suured firmad meie jaoks…

Elu on rock’n’roll elu on südametemurdumise-murdmise hotell see mürises minusse kui ma olin viiene me astusime Kalevi spordihalli mina ja mu isa kes siis ei eland meiega ta käis meid vahel vaatamas ema ja mind ja ta tuli ja ta saadeti muga jalutama laps peab värsket õhku saama värske õhk on lapse viin ja me…

Kirjatähtede standardiseeritud komplekt, mida me Eestis tähestikuna kasutame, on hulga juhuste tulem — lonkab, aga toimib, vähemasti ei tööta otseselt vastu eesti keele ja kultuuri kestmisele. Eesti tähestik võinuks olla piltkiri või silpkiri, veel põnevam — mõistekiri. Aga on, igav küll, ladina alfabeedil põhinev harilik igermaanlik häälikkiri, kus tähed on ligikaudses vastavuses kõneldava keele foneemidega.…

1. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitles Talvike Mändla oma teist luulekogu „Ja midagi lindudest”. Kitarri mängis Siim Kartau. 1.—4. oktoobrini pidas PEN Inter­national Manilas oma 85. kongressi, kus Eestist osales Kätlin Kaldmaa. Kaldmaa võttis osa naiskirjanike komitee paneelkeskustelust „Naiskirjaniku roll autoritaarses kultuuris” ja Filipiini PEN-i korraldatud vestlusringist „Sõna rändab maailmas: tõlkimine ja transliteratsioon”.…

Andrus Kasemaa: „Mees otsib naist”. EKSA, 2019. 128 lk. Andrus Kasemaa luule on iga tema uue raamatuga mulle üha rohkem korda läinud. See on äratuntavalt isikupärane, isiklik ja mõjuv. On ridu, mille autor oleksin hea meelega ise — näiteks: „juuli / sinus pole midagi ilusat” (kogus „Kui ma kord su-ren”, lk 39). „Mees otsib naist”…

David Vseviov: „Elulugu. Kaks esimest nädalat”. „Tuum”, 2019. 231 lk. Armastan lugeda igasuguseid elulugusid — nii neid, mida Rutt Hinrikuse juhtimisel on kogutud ja välja antud kirjandusmuuseumis, kui ka „suurte inimeste” biograafiaid ja muidugi nende autobiograafiaid. Ja veel olen ma olnud saatesarja „Müstiline Venemaa” andunud kuulaja kõik need aastad, kui sari on Eesti Raadios eetris…

3. septembri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitleti koostöös Un-gari Instituudiga László Krasznahorkai romaani „Saatana tango” tõlget eesti keelde. Vestlesid Paavo Matsin, Kriszta Tóth ja raamatu tõlkija Siiri Kolka, bandooniumil musitseeris Kaspar Uljas. 4. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis László Krasznahorkai romaani „Saatana tango” tõlget eesti keelde. Esitlusel arutlesid raa-matu seoste ja tähenduste…

Miniatuuritsükkel Kuu Z. H. vaimus Kuu pole muu kui Fortuna tagumik, magus tükk karamelljuustu. Punane nagu viimnepäev. Kui paisuv tagumik on minu poole, on sõnum selge. Kui kahanev tagumik on pööratud minust eemale, ei mõjuta see sõnumi selgust. Ma pole paraku Kapitooliumi hani, mind ei päästeta selleks, et päästa kõiki või vähemalt kedagi teist, olen…

Urmo Jaanimägi (snd 1970) tuli eesti kirjandusse järsku ja võib-olla ka ootamatult. Või siis just — oodatult. Sest need, kes on tema kahte proosa-kogu „Televisiooni mõju” (Ji, 2017) ja „Kolimise laastav mõju” (EKSA, 2018, tegelikult ilmus 2019) lugenud, on leidnud sealt isikupära, särtsu, olmeseikade tabavat pildistamist ja absurdi, aga ka psühholoogilist usuta-vust ja empaatiat. Esile…