01 2017

Täna hommikul teatas Moskva, et Nõukogude lennukid tegid ulatusliku pommirünnaku Saksa sõjaväerongide ja tehnika pihta Tallinna raudteejaamas ja sadamas. „Manchester Guardian” 14. märts 1944 1944. aasta 9. märtsi õhtul alustas Nõukogude Venemaa Tallinna pommitamist. Vaatepiir tõmbus tumedaks. Plahvatustest punaselt hõõguvad tuhapilved matsid enda alla kirikud, linna keskaegsed tornid ja kivisillutisega tänavad. Tallinn oli kolmandat ja…

Ebamäärane hääl kostis uuesti ja olin täpselt selles unestaadiumis, kus endamisi juureldakse, kas see on osa unenäost või on aeg päriselt ärgata. Keegi koputas uksele. Tõmbasin paar rõivatükki selga ja lonkisin vastumeelselt avama — tavaliselt need koputused midagi head ei tähendanud. Mõnel naabril oli midagi öelda või tuli omaniku poeg arvestit vaatama. Uksesilmast paistis õlgadeni ulatuvate…

Teisipäev, 6. september Jõest on peale kuuma suve saanud looklev nire kõrgete rohtunud kallaste vahel, vaid kaugemate heinamaade taga valvavad jahedad allikad hauakohtade sügavust. Astripeenrad jõeäärsete individuaalide aedades on veel lillades ja roosades õites. Pruun jõupaber uute õpikute ümber lõhnab… jõuliselt. Sel on soolakasmagus hõng nagu roostes suitsuahjust võetud kuumal, tahmase kamaraga singil. Koolikella plekist…

Eesti sisserände ajalugu algas mõistagi juba varsti pärast seda, kui Eesti ala vabanes mandrijää alt. Kes olid esimesed üle kümne tuhande aasta eest siia jõudnud inimesed ja mis keelt nad omavahel rääkisid, me ei tea, kuid ei saa välistada, et nende hulgas oli praeguste eestlaste esivanemaid. Nende ja järgnenud aastatuhandete sisserändajate lood ei jõua meieni…

6. jaanuaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus filmi „Kevade” saamisloost „Õhus on kevade hõngu”, mille koostas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Oskar Lutsu teose põhjal valminud filmi esilinastuse viiekümnendaks aastapäevaks. 8. jaanuaril esitleti Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” sarjas „Õhtud Eesti ulmega” Meelis Krafti jutukogu „Saared”, autorit küsitles Mairi Laurik. 9. jaanuaril tähistati Sangaste lossis August Gailiti…

Alati, kui ma seda märkan, tuleb mulle miskipärast meelde Lilian. Nii. Näib, et ma alustan kohe valega. Aga ma ei oska seda väidet ka teistmoodi vormistada, igatpidi tundub väär olevat, ei ole ju mingi uudis, et nagu unenägudeski, ei kehti ka mälu puhul eituse ja jaatuse dihhotoomia, et kolmandat ei tule mitte välistada, vaid otsida.…

Sidesõnad mõjuvad sageli nagu täitematerjal, mört. See mört hoiab küll keele­rajatisi koos, ent on liiga enesestmõistetav, et me selle mõju tähele paneksime. Tõsi, pole raske kujutada ette konstruktsiooni ilma toestava, materjali osiseid omavahel siduva materjalita, ent keelekoetisega pole see nii lihtne. Keel ilma side­sõnadeta seisaks ehk koos, aga liikuvusega, plastilisusega oleksid asjalood sel juhul üsna…

Tulime tühjusest Tulime tühjusest. Petame endid lootusega jõuda kuhugi. Valgusse. Ma proovisin ehitada ilusaid kodusid. Kulutasin une-eelseid aegu, valides värve, mis annaksid tuulevaikse lapsepõlve neile, kes magavad tubades. Tõusin keset ööd ja läksin mere äärde. See polegi meri, vaid järv. Ka mina pole see ja ma ei tea, kes ma olen. Rajades paradiisi, ehitasin põrgu.…

Tarmo Teder: „Kuuskümmend aastat hiljem. III: Mõtuse Jaani vangid, joodikud ja vargad”. EKSA, 2020. 436 lk. Tarmo Tedre triloogia „Kuuskümmend aastat hiljem” kolmas raamat viib meid mööda ajajoont seitsmekümnendate lõppu ja kaheksakümnendate esimesse poolde. Langevad roosad kardinad osaliselt isegi lootusrikkaks tunnistatud kuuekümnendatelt, algab stagnatsiooni viimane korisev ja brutaalne hingetõmbus. Läheb lahti. Mõtuse Jaan on nüüd…

* Kui ma eales ei ärka olgu vähemalt mu unenäod lõplikud * Kirjuta selgelt ytled et aru saaks harimatu et pilgu saaks pime et punga saaks raag et võimatu võiks kirjutan selgelt ei tea ainult kokku või lahku toob nimetamine siuhkab pakkusid saag ei tea ainult mida siis saamatu saab mida võimatu võib ja millest…