01 2017
-
Leelo Tungal loeb oma luulet Loomingu märtsinumbrist
-
Kroonika
1. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitles Paavo Matsin oma romaani „Lenini valss”. Musitseerisid Meelis Hainsoo ja Kristjan Kannukene. 2. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Ilmar Laabani bibliograafiat „Ankruketi lõpp on bibliograafia algus” ja LP-d „Etno-tonte. Eesti keele kõla”. Esinesid Luulur, Jürgen Rooste, Asko Künnap, Kätlin Kaldmaa ja Roomet Jakapi. 2. veebruaril toimus Pärnu Koidula muuseumis kirjanduslik kohtumine…
-
Õnnitleme!
3. märts – Rein Tootmaa 65 11. märts – Peeter Sauter 60 14. märts – Elmar Maripuu 70 17. märts – Ljudmilla Gluškovskaja 85 18. märts – Sander Liivak 50 22. märts – Karin Suursalu 60 24. märts – Imre Siil 65
-
Ananassist Zojani
David Vseviov: „Onu Moritza sõnaraamat”. Varrak, 2021. 373 lk. Ajaloolase ja haarava jutuvestja David Vseviovi teine ilukirjanduslik teos „Onu Moritza sõnaraamat” on vahest veelgi sillerdavamalt vaimukas kui 2019. aastal ilmunud „Elulugu. Kaks esimest nädalat”. Võin kohe öelda, et ilmselt aitab sellele tugevalt kaasa fiktiivne sõnaraamatuvorm, mis annab lugejale võimaluse ühekaupa keskenduda märksõnadele, takerdumata raskesti hoomatavasse…
-
Mäed
Rahvuspargi vaateplatvormil oli üsna palju inimesi, Anders liikus juba nende seas, püüdis läbi seebikarbi mägede ilu jäädvustada. Kõik tipud ikka kaadrisse ei mahu. Kõhukotte kandvate sportlike pensionäride vabaajapükste ja beežide matkakingade vahel joonistusid tema pruuniks päevitunud sääred narmendavate servadega lühikestes pükstes kirkas päevavalguses teravalt välja, sandaalid olid muidugi paljaste jalgade otsas. Tumedatel jalalabadel olid sandaalirihmadest…
-
Ma olen minu õed
Anna Kaare: „InteГрация”. „Värske raamat” nr 28. Kultuurileht, 2021. 68 lk. Luulet võib kirjutada kõigest ja igat moodi, ent mitte igasugune luule ei tundu oluline. Kui avasin Anna Kaare „InteГрация” küsimusega, kas see mind kõnetab, tekkis kohe õige tunne: siin on midagi olulist, nii luuletajale endale kui ka mulle, aga tegelikult laiemaltki. Eriti puudutas…
-
Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika
Hasso Krull: „Ava”. Kaksikhammas, 2021. 112 lk. Perspektiiv tekitas meis ebaloomuliku tunde, justkui võiksime kõigest pääseda. Dodie Bellamy Ah, õhkab traditsiooniline subjekt: „Kui vaid suudaksin kiskuda end välja sellest väiklasest kehast ning hulkuda kosmoses, vabastatuna igasugusest vahendatusest, näeksin ometigi maailma sellisena, nagu see on – sõnadeta, mudeliteta, vastuoludeta, vaikse ja kaemuslikuna.” „Kas tõesti?” küsib…
-
Proosast ülevaatlikult
„Loomingu” artiklisarjas on mõtteid avaldanud Märt Väljataga, Johanna Ross ja Mart Velsker. Järgnev ei lisa palju üldise narratiivi ja mõttevahetuse seisukohalt, pigem kinnitab väljaöeldut ja kõigile teada olevat. Siinkirjutaja eesmärgiks on XXI sajandi eesti kirjandusmaastiku kõige üldisem kirjeldus, mille põhivõtteks on nimepillamine ja loetelud. Peaasjalikult keskendub edaspidine proosakirjandusele, kitsamalt romaanidele, mõnel erandjuhul osutatakse ka luuleraamatutele.…
-
Luule ja kogukond edasi cantud
Foto: Roman Manfredi T. S. Elioti luuleauhinna laureaat Joelle Taylor
-
Luule
Kolm pööriluuletust I Udune hommik dendropargis linna serval. Sulavee katkendlikud peeglid, põõsaokstel veetilkade tillukesed tuled. Niiske maapinna hõrk kõdulõhn, hele kulu mulla ligi. Haraka kädin kõrgel vahtravõras, valge koer jalutab jalgrajal inimest, üksik jooksja möödub minust ja kaob eespool ohvrisuitsu. Tiigi ääres kopra elujäljed, oranžid tüükad…