01 2017

  • Meie armas eesti kirjanduse uurimine

        On pühapäev, 20. aprill 2014. Kell on neli. Naine on lõpetanud oma ööpäeva­töö ja hiilib magama. Mina olen ärganud ja mõtlen eesti kirjanduse uurimise üle. Ülestõusmiseni on veel mitu tundi aega. * Eesti kirjandusuurimise suuline elu on väga elav. Pidevad konverentsid, esitused, esitlused, kevadkoolid, suvekoolid, festivalid, raadiosaated, telesaated. Inimesed tulevad kohale, kuulavad, arutavad,…

  • LOOMING/5/2014

    LOOMING/5/2014

    Mari Vallisoo *Meil pole rõivaid. Jumal pole andnud Peeter Sauter Riidepuud Kalle Kurg Avali / Tead sa jt. luuletusi Berk Vaher *üks kulmukergitus / *sööstad, et endale järele jõuda Enn Vetemaa Terviselauluke / *Suures majas kohvik „Moskva” kõrval / Sel aastal viimast korda niidan  605 Peeter Helme Pringlikütid Vabaduse väljakul  Häniläne Inemine ja surm /…

  • jürile

      * Jürile Meil pole rõivaid. Jumal pole andnud. Kes muugi meile rahatuile müüks. Üks võõras on need kirjud kuued kandnud. Hää küll, ma võtan selle oma süüks.   Mul ongi minek — prügiämber viia ses pühapäevas. Päevas pühimas, mil leegi kujul ilmusime siia. Tule puhastavas mühinas. Marilt Mai 2000

  • KUMMARDUS JÄLJE KOHAL

        Janika Kronberg: „Rännud kuue teejuhiga”. „Go Reisiraamat”, Tallinn, 2013. 248 lk.   Sada aastat tagasi, juunis 1914, vahetult enne Esimese maailmasõja algust pani Eestist pärit rännumees, Raikküla krahv Hermann Keyserling punkti oma ümbermaailmareisi päevikute esialgsele käsikirjale. Sõja tõttu ilmus see tema tuntuimaks saanud teos, „Filosoofi reisipäevik”, alles 1919. aastal, ja suust suhu käis…

  • Prantsuse novell ja Annie Saumont

        Novelližanri kuldajaks Prantsusmaal loetakse XIX sajandit, kui jutukirjandust ilmus iga endast lugupidava ajalehe sabas ja arvukates kirjandusajakirjades (aastal 1885 ilmus Prantsusmaal 1540 perioodilist väljaannet) ning kui lühivorme — käibel oli nii mõiste novell (une nouvelle) kui muinasjutt (une conte), kaanon alles kujunes — kirjutasid pea kõik kirjamehed. Guy de Maupassant, Prosper Mérimée, Gérard…

  • Luule tõuseb Kanaverest

        Tarmo Tuule: „Mine värsse! Tuuletused 1992—2012”. AS Ajakirjade Kirjastus, Kanavere, 2013. 48 lk.   Vähemalt sama kaua kui värsse kirjutanud, on selle koondkogu hõngu raamatukese autor koostanud ja toimetanud ristsõnu. Ent vahel oskavad ristsõnakoostajad oma küsimusi nõnda seada, et elusolendidki osutuvad asjadeks. Sama keelepruuki rakendades on peatoimetaja Tarmo Tuule „Ristiku”-ajakirjade peres lihtsalt „asi,…

  • Kroonikat

        1. aprillil esitleti kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas Mae Metsa luulekogu „Valge villa”. 1. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogus lastega kirjanik Kätlin Kaldmaa. 2. aprillil oli sealsamas lastega kohtumas Wimberg. 2. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lastega kirjanik Juhani Püttsepp. 2. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Kõrgel mäeharjal õide puhkenud kirsid: jaapani luulet 7.—13. sajandini”…

  • Kirjutamisest ja mittekirjutamisest

        Kaur Riismaa: „Metamorfoosid”. „Ji”, Saarde—Pärnu, 2013. 110 lk.   Kui ma mõtlen kõige selle peale, mida olen kuulnud Kaur Riismaast kui inimesest ja luuletajast räägitavat, tuleb mul üldjoontes kuulduga nõustuda. Tõepoolest on tegemist otsingulise ja empaatiavõimelise inimesega, keda huvitavad teised inimesed. Ja nagu siin või seal öeldud, on Riismaa suurepärane isiksuste portreteerija. Seda…

  • Kainestavast ja ülendavast kirjandusest Ljudmila Ulitskaja lugemise mõjul

        Kuidas see Camus ütleski? „Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.”[1] Mul on pidevalt tunne, et eksistentsialism sõnastas midagi olulist; midagi juba kaua eksisteerinut, midagi, mis iseloomustab kogu lääne kirjanduspärandit. Nimelt lõhe inimese ja teda ümbritseva maailma vahel. Inimese kujutlus ja tegelikkus väljaspool seda kujutlust on omavahel vastuolus. Kui rääkida ilukirjanduslikust…

  • Pringlikütid Vabaduse väljakul

        Ma olin saatnud sulle mingi tuhat meili ja helistanud vähemalt sada korda, kirjutanud umbes viiskümmend sõnumit ja sa ei olnud vastanud mitte ühelegi — või noh, peaaegu mitte ühelegi — ja siis ma ei saanudki varsti enam aru, kas me mängime seda mängu, kus sa meelega ei vasta ja ma peaksin järjest rohkem…

Looming