01 2017

    Olen suhtunud kerge põlgusega meie meedia- ja kultuuriruumis laiutama kippuvasse meelelahutusse (Luulelahing!), pidanud seda eskapistlikuks asendustegevuseks. Siis aga hakkasin mõtlema — mis õigusega? Mida ma neile ette heidan? Kas oleks parem vaevata pead metafüüsiliste probleemidega, näiteks sellega, kuidas teha vahet olemuse ja nähtumuse vahel, või siis jääda pubeka kombel elu mõtet otsima? Viimase…

    Peep Ilmet: „Sõõlatud luule”. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk. Peep Ilmet: „Aega on mu meelest”. „Varrak”, 2013. 77 lk.   Peep Ilmet on maarahva laulik. Sõna otseses mõttes. Ta ei luuleta neitsi Maarjast, Maarja Magdaleenast või risti­sõdijate Maarjamaast, küll aga annab üht-teist teada Maavallast. Ja teeb seda kõlavas ja selges eesti keeles,…

    Kaija Kängsepp: „Silitamiseks”. Tartu NAK, 2013. 84 lk.   Noor naisluule elab Eestis praegu viljakaid aegu, lausa nii viljakaid, et Joanna Ellmann, Sveta Grigorjeva ning Liina Tammiste selle omajagu kahtlasevõitu määratluse alla enam ei kuulugi, paigutudes soorebaste kategooriast vanade huntide kilda. Uusi ja üldse mitte halbu tegijaid lisandub sellesse kirjandussegmenti (pardon my French)…

    13. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Jüri Kolk (häältega 11 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Berk Vaher ja (:)kivisildnik). Jüri Kolk on sündinud 19. juulil 1972. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1990—1993 ja töötanud mitmes ametis — laotöölisena, logistikajuhina, laoteenuste juhina, autotransporditeenuse juhina, ostujuhina, ajakirja „Maatriks” toimetajana…

    1. oktoobril toimus Kirjanike Liidu saalis Sirje Kiini avalik loeng teemal „Loodus Marie Underi luules”. Kõlas Underi loodusluule näitlejate esituses. Kirjastus „Tammerraamat” esitles Marie Underi neljaosalist loodusluule sarja: „Kevad” (2012), „Talv” (2012), „Suvi” (2013) ja „Sügis” (2014). Sarja koostas ja saatesõnad kirjutas Sirje Kiin. 1. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis Kelly…

  Nõgesed bussipeatuse taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises päikeselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud jäätisepaber. Mõned sitikad lendavad vaikselt sumisedes umbrohupõõsa ümber, hiiglaslikud taimed aga püsivad liikumatuna, paviljoni taga pole tuult. Paviljonis istub Vana Säga. Peaaegu liikumatu on temagi, ainult…

    Mõtisklus sai alguse Andresest ja Pearust. Tähelepanekust, et mitmetes viimaste aastate lavastustes on rõhuasetused nende kahe tegelase vahel muutunud. Vanasti kujutati Andrest valdavalt positiivse kangelasena. Jah, tal oli kehv iseloom, kuid ta pühendas oma elu õilsale eesmärgile ning tal olid kindlad eetilised tõekspidamised, mis kokkuvõttes lunastasid tema halvemad omadused. Pearu tegelaskuju ja nn.…

    Kristiina Viin: „Nõtkel elevandisammul”. „Värske Rõhk”, Tartu, 2014. 77 lk.   Võrumaal võrsunud kunstniku ja blogiva galeristi[1] Kristiina Viina luule­debüüt tallab kõdusse romantilised nais- ja/või looduspoeesia klišeed ning kutsub välja ürgse, ilusa ja hirmsa maaema. Unustagem pastoraalid ja Bambi-muinasjutud, Viina luuleilma loodus on ehedalt ja ilustamata pidevas sünni, sigimise ja surma kihisevas protsessis:…

    Madis Kõiv: „Koolipoisid ja füüsikud”. „Ilmamaa”, Tartu, 2014. 423 lk.   „Koolipoisid ja füüsikud” koondab nüüdseks lahkunud Madis Kõivu mälestusi õpingutest Tartu esimeses keskkoolis (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) üheksandast üheteistkümnenda klassini ja kaheksa-aastasest tööst Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsikakateedris. Uuesti ilmub ka juba „Loomingus” (1992, nr. 8) avaldatud elulooline novell Tartu füüsikust Raimund Preemist…