Artiklid

Vanasti, Nõukogude ajal — või Vene ajal, nagu mina olen harjunud ütlema —, kõrgus Tallinnas „Estonia” teatri vastas — õigemini küll mitte päris vastas, vaid diagonaalis vasakul — suur mürakas…

Hetked Su sõnadel ehavaikuse pitser. Salamisi pimedus loeb koidupalvet. Su igatsus kui ritsiklinnu vaikne sirin. Kuu öösse nõrutab kuldset vaiku. Hiline armastus randastrina õitseb. * Kummutan suure veepaja ümber, vesi…

Nikolai Baturin: „Maskide defilee. Poeetiline elurännak”. „Ilmamaa”, 2019. 271 lk. Nikolai Baturini viimaseks jäänud raamat on varjamatult ja üksiti varjatult autobiograafiline. See on poeetiline raamat, autori muu loomingu ja eelkõige…

Unes või ilmsi; igatahes ilmub pilt. Eredalt, vastuvaidlematult, peaaegu pidulikult — ehk peaks ütlema kangastub? heiastub? terendub? ilmutub? Igatahes nähtavaks saab. Võiks arvata, et tegu on tuntud kunstniku tundmatu metsotintoga,…

Keel Isa loominguga kursisolija ei imesta, kui mainin tema vaibumatut kirge eesti keelt uuendada, leiutada ja taasluua. Sõnu lahti võtta ja kokku panna, andes nii neile varjundeid, mis võiks kanda…

Tõlkija ülestähendusi Huvi Eesti vastu tekkis mul pärast 1975. aasta novembris toimunud esimest Eesti-külastust. Olin noor üliõpilane, kelle ilmavaade kaldus tolle aja vaimus vasakule, mind huvitasid ühiskonna asjad, sotsialism ja…

I Pea kohal paks kivisöesuits, edevad roosakad pilved, valguse isandlik ränd, otsatus veduri ees. Päikesekiirg, hirmuäratav viletsus, armetud külad mööduvad üksluises reas, tuhandeaastased, vait. Aeg: tuhat üheksasada kolm; varitseb terrorist…

Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm, kateedrist hullupalati on ainult väike samm. Betti Alver Mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi,…

Armastada ei taha oma kurbust ja valu riputada kellegi teise õlgadele see on mu enda mantel ja ükskõik kuhu ma ka läheks seal varnas ootab see ikkagi kuna on nii…