1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pühendatud interaktiivne näitus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus näitus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”.

2. märtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelli­auhinna võitjad. Auhinna said Mart Kivastik novelliga „Õnn tuli magades” („Vikerkaar” nr. 12) ja Mait Vaik novelliga „Puhtus” (kogust „Tööpäeva lõpp”). Žüriisse kuulusid Veronika Kivisilla (esimees), Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo. Auhinnale kandideerisid ka Jan Kausi „Paljajalu” („Looming” nr. 12) ja Tiina Laanemi „Estonian Hikikomori” („Looming” nr. 12). Uustulnuka-nominatsiooni pälvis Kaarel Lehtsalu novelliga Ezigbo nwoke („Värske Rõhk” nr. 39).

3. märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses traditsiooniline lastekirjanduse aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtteid 2014. aastal Eestis ilmunud lasteraamatutest. Ettekannetega esinesid Jaanika Palm (eesti kirjandus), Krista Kumberg (tõlkekirjandus) ja Viive Noor (illustratsioon). Koosolekul anti üle 2015. aasta Muhvi auhind, mille pälvisid Vikerraadio toimetajad Kadri Tiisel ja Tiina Vilu uuema eesti lastekirjanduse järjepideva ja sisuka tutvustamise eest saatesarjas „Laste lood”.

3. märtsi kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” esitles oma teoseid ja autoreid kirjastus „;paranoia”.

4. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Aasta Seiklus” anti Kirjanike Liidu saalis välja 2014. aasta parima reisiraamatu preemia ja valiti aasta seiklus. Parima reisiraamatu preemiat jagasid Heilika Pikkov raamatuga „Minu Jeruusalemm” ning Enn Kaup raamatutega „Imekaunis Antarktika” ja „Armulugu Antarktikaga”. Suurimaks seikluseks tunnistati Imre Aljase ümbermaailmapurjetamine. Muusikat tegi Tõun.

4. märtsil andis Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna žürii esimees Vinni vallavanem Toomas Väinaste Vilde muuseumis Kadriorus Toomas Vindile üle Eduard Vilde nimelise kirjandus­auhinna raamatu eest „Mõned kummalised naised”. Auhinda annab välja Vinni vald, sedapuhku 51. korda.

5. märtsil arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi ja võttis loomeliidu liikmeks Karin Suursalu.

6. märtsil korraldas Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon Tallinnas Soome Instituudi ruumides teemaseminari, kus Alari Allik tegi ettekande jaapani lühiluule tõlkimisest ja Märt Läänemets tõlkimisest hiina keelest.

7. ja 21. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjandusviktoriin.

9. märtsil esinesid Eesti Kultuurkapitali proosa-ja luuleauhindade nominendid Kaur Riismaa, Jan Kaus, Mudlum, Eda Ahi, Kätlin Kaldmaa, Mait Vaik ja Vahur Afanasjev Pärnu Keskraamatukogus. Juhatas Jan Kaus.

10. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esinesid Tartu Kirjanduse Maja saalis Kultuurkapitali proosa- ja luulepreemiate nominendid: Kaur Riismaa, Mudlum, Eda Ahi, Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa, Mait Vaik, Urmas Vadi, Hasso Krull, Maarja Kangro ja Vahur Afanasjev. Õhtut juhtis Mart Velsker.

10. märtsil esinesid Paide ja Oisu raamatukogus Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse auhinna nominendid Indrek Koff, Contra ja Piret Päär (Andry Ervaldi esindajana).

11. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Nominentide lend” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinna nominendid Jan Kaus, Maarja Kangro, Urmas Vadi, Vahur Afanasjev, Mait Vaik, Kätlin Kaldmaa, Mudlum ja Eda Ahi. Õhtut juhtis Heili Sibrits.

12. märtsil esinesid Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2014. aasta Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid Contra, Hille Karm, Indrek Koff, Kairi Look, Kätlin Vainola ning Andry Ervaldi esindajatena tütar Maarja Yano ja muinasjutuvestja Piret Päär.

12. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogus vestlusõhtu raamatu „Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat” autori ajakirjanik Tarmo Virkiga. Auto­ri vestluskaaslane oli Mika Keränen. Õhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

13. märtsil tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis emakeelepäeva Gustav Suitsu luulepreemia üleandmisega. Avasõnad ütles Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg. Žürii esindajana tegi preemiale kandideerinud luuleteostest kokkuvõtte Carolina Pihelgas. Preemia pälvis Marko Kompus luulekoguga „Poeedinahk”.

13. märtsil oli Eesti Rahvusraamatukogus emakeelepäev „Eesti keele maagilisest mõjust”. Avasõnad ütles peadirektor Janne Andersoo, ettekanded tegid Jaan Undusk, Kärt Hellerma, Indrek Koff, Ilmar Tomusk, Livia Viitol ja Mathura. Näitust „„Noor-Eesti” ja teised albumid 1900—1917” tutvustasid koostajad Tiina Ritson ja Sirje Lusmägi.

13. märtsil tähistati Eesti Lastekirjanduse Keskuses emakeelepäeva Lõuna-Eesti luuletajate Contra ja Merca osavõtul.

14. märtsil anti Tallinnas restoranis „Gloria” üle Eesti Kultuurkapitali aastaauhinnad 2014. Ilukirjandusliku proosa alal pälvis auhinna Jan Kaus teostega „Ma olen elus” ja „Tallinna kaart”. Teised nominendid olid: Kätlin Kaldmaa, „Väike terav nuga”; Maarja Kangro, „Hüppa tulle”; Mudlum, „Tõsine inimene”; Urmas Vadi, „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme”; Mait Vaik, „Tööpäeva lõpp”. Luules sai auhinna Kaur Riismaa raamatutega „Teekond päeva lõppu” ja „Merimetsa”. Nominendid olid: Eda Ahi, „Jul­geolek”; Vahur Afanasjev, „Kuidas peab elama”; Hasso Krull, „Kui kivid olid veel pehmed”; Carolina Pihelgas, „Kiri kodust”, Toomas Raudam, „See on T”. Näitekirjanduses läks auhind Tõnu Õnnepalule näidendi „Vennas” eest. Nominendid: Martin Algus, „Vää­velmagnooliad”; Taavi Eel­maa, Peeter Jalakas ja Tarmo Jüristo, „Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella”; Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, „Varesele valu…” ja „Harakale haigus…”; Toomas Suuman, „Viimase öö õigus”; Urmas Vadi, „Kus sa oled, Juhan Liiv?”. Esseistika auhinna sai Mihkel Mutt teosega „Õhtumaa Eesti I”. Nominendid: Jaan Kap­linski, „Mõtsa ja tagasi”; (:) kivisildnik, „Laulu­rahvas hakkas mõtlema”; Mihkel Kunnus, „Roheline süü”; Jüri Talvet, „Kümme kirja Montaigne’ile”; Marek Tamm, „Hiiglaste õlgadel”. Vabaauhinna sai Udo Uibo raamatuga „Sõnalood”. Nominendid: Hellar Grabbi, „Neli presidenti”; Leonhard Lapin, „Siintallinn”; Leelo Laurits, „Kütioru tillukesed asjad”; „Olematute raamatute antoloogia”; Lauri Sommer. „Sealpool sood”. Žüriisse kuulusid Mart Velsker (esimees), Tiina Tarik, Heili Sibrits-Bondarenko, Mari Peegel ja Leo Luks. Laste- ja noorsookirjanduse auhind läks Contrale luulekogu „Kõik on kõige targemad” eest. Nominendid: Andry Ervald, „Une­näorong”; Hille Karm, „Kui vanaema väike oli”; Indrek Koff, „Kirju koer”; Kairi Look, „Lennujaama lutikad ei anna alla”; Kätlin Vainola, „Kus on armastus?”. Žüriisse kuulusid Mare Müürsepp (esimees), Veronika Kivisilla ja Anti Saar. Artikliauhinna pälvis Leo Luks artikliga „Eesti kirjanduse kadunud kodu” („Keel ja Kirjandus” nr. 10). Nominendid: Maarja Hollo, „Varemed ja aiad. Barokk-kirjanduse esteetika Bernard Kangro Tartu-romaanides” („Keel ja Kirjandus” nr. 11); Krista Keedus, „Karl Ristikivi ajalooliste romaanide sari: võrdlus Dante Alighieri „Jumaliku komöödia­ga”” („Methis” nr. 13); Mihkel Mutt, „Tamjevski ja Dostosaare” („Loo­ming” nr. 1), Indrek Ojam, „Madis Kõivu dramaatiline filosoofia kui dialoog vägivalla olemusega” („Looming” nr. 12). Žüriisse kuulusid Aare Pilv (esimees), Maria-Kristiina Lotman ja Peeter Torop. Venekeelse autori auhinna pälvisid Jelena Skulskaja romaaniga Мраморный лебедь („Marmorluik”) ja Nadežda Katajeva-Valk raamatuga Там, где я родилась („Seal, kus ma sündisin”). Nominendid: Jaan Kaplinski, Белые бабочки ночи („Öö valged liblikad”); Vladimir Tšerdakov, Эй, Нарва! („Hei, Narva!”); Andres Jaaksoo, Ключ к эстонской детской и юношеской литeратуре XIX—XXI века („Eesti XIX—XXI sajandi laste- ja noorsookirjanduse võti”). Žüriisse kuulusid Irina Belobrovtseva (esimees), Ilona Kivirähk ja Andrei Mokijevski. Auhinna parimale ilukirjanduslikule tõlkele võõrkeelest eesti keelde sai Märt Läänemets, kes tõlkis Mo Yani „Punase sorgo”. Nominendid: Veronika Einberg — Jevgeni Vodolazkin, „Lavr: romaan müstilisest ravitsejast”; Kalle Kasemaa — David Grossman, „Maailma otsa”; Carolina Pihelgas — Konstantinos Petrou Kavafis, „Kogutud luuletused”; Lauri Saaber — V. S. Naipaul, „Jõekäärus”; Maiga Varik — Viktor Pelevin, „S.N.U.F.F.”. Ilukirjandusliku tõlkega eesti keelest võõrkeelde pälvis auhinna Krisztina Lengyel Tóth, kes tõlkis ungari keelde Tõnu Õnnepalu „Mandala” ja Jaan Unduski „Lühiproosa” (üks tõlkija­test). Nominendid: Antoine Chalvin — Andrus Kivirähk, „Rehepapp”, Mehis Heinsaar, „Liblikmees ja teisi novelle”; Adam Cullen — Emil Tode, „Raadio”; Guntars Godiņš — Ene Mih­kelson, „Katkuhaud”, Janno Põldma „Lotte ja kuukivi saladus”, Leelo Tungal „Mitmekülgne hüljes”; Jean Pascal Ollivry — Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus”, Piret Raud, „Printsess Luluu ja härra Kere”; Tatjana Verhoustinskaja — Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu”. Tõlkeauhinna žüriisse kuulusid Triinu Tamm (esimees), Tiia Valdre ja Olavi Teppan. Sõna said Märt Väljataga ja žüriide esindajad.

14. märtsil pidas Columbia Ülikooli Barnardi kolledži professor Maire Jaanus Tallinna Ülikoolis avaliku loengu „Kas teadus ei jäta ruumi inimesele?” Loeng toimus Põhjamaade Suveülikooli uurimisprojekti sümpoosioni „Psühhoanalüüs ja teadus” raames, mida Eestis võõrustas Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut.

16.—19. märtsini korraldas Eesti Kirjanduse Teabekeskus Tallinnas eesti kirjanduse inglise keelde tõlkijate meistriklassi. Tegemist oli praktilise ja tekstikeskse seminariga, mille väljundiks on Ameerikas ilmuva veebiajakirja „Words Without Borders” eesti kirjanduse erinumber. Seminari juhendasid Miriam McIlfatrick (TLÜ) ja Susan Harris (WWB).

17. märtsi kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kaasaegse armastusluule õhtu, oma luulet esitasid Aleksandra Tšoba, Triin Tasuja ja Kristjan Haljak.

18. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esitles Olev Remsu Kirjanike Liidu saalis oma romaani „Inge ja Epp, kaks pruuti”. Autorit küsitles ajaloolane Heinart Puhkim, muusikat tegid Tarmo Kivisilla ja Ella Maidre, loeti katkendeid teosest.

19. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogus graafik Naima Neidre originaal­illustratsioonide näitus. Näitusel eksponeeritakse illustratsioone ajakirjale „Akadeemia” ja Lilli Prometi kunstmuinasjuttude kogule „Taputilgake” ning kaheksale luuleraamatule: Lydia Koidula, „Mu isamaa on minu arm”; eesti haikude valimik „Kõik siin maailmas”; Erni Krusten, „Hellus”; Uku Masing, „Luule IV”; Urve Karuks, „Laotusse lendama laukast”; kogumik luulepühendusi Tuglasele „Loov inimene”; Vesipapp, „Kuningamaa”.

19. märtsil toimus ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse väikeses saalis teadusseminar, kus Rein Undusk kõneles teemal „Descartes, Spinoza, Leib­niz: sissevaateid 17. sajandi metafüüsikasse lõpmatuse vaatepunktilt”.

20. märtsil korraldas Tallinna Keskraamatukogu rahvusvahelise luulepäeva puhul tavapärase Luulemaratoni, seekord korraga kahes keeles ja kahes kohas. Tallinna Keskraamatukogu peamajas sai kuulata eestikeelset luulet: esinesid Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Eda Ahi, Peep Ilmet, Kätlin Kaldmaa, Wimberg ja Hans Kaldoja, päevajuht oli Igor Kotjuh; samal ajal kõlas venekeelne programm võõrkeelse kirjanduse osakonnas, kus esinesid: Anna Makarova, Ljudmila Semjonova, Viacheslav Pernavskiy, Tatjana Manevskaja, Nikita Dubrovin, Denis Kuzmin, Dmitri Krasnov, Antipa Moltšun ja duett Sjurpriz, luuletajaid juhatas sisse P. I. Filimonov.

20. märtsil esinesid Veronika Kivisilla, Kalju Kruusa ja Mart Kangur Pääsküla raamatukogus, esitledes oma uusi luulekogusid: „Cantus firmus”, „Äädik­kärbsed” ja „Kõrgusekartus”.

21. märtsil esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Epp Petrone ja Kamille Saabre (illustreerija) lasteraamatut „Ma kingin sulle jõe”. Esitlusel osalesid mõlemad autorid ning Fred Jüssi, kes rääkis lastele jõehäältest.

23. märtsil avati Tartu Lastekunstikooli Jakobi galeriis näitus Kristina Viina ja Marja-Liisa Platsi raamatuillustratsioonidest.

24. märtsi kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” järjekordne Värske Õhtu, mille käigus anti üle ajakirja aastapreemiad ning esitleti 41. numbrit. Esinesid laureaadid ning Martin Vabat, Vootele Ruusmaa ja Hanneleele Kaldmaa.

25. märtsil kirjanduslikul kolmapäeval „Kurvits Lootuse tänavalt” sai Kirjanike Liidu saalis näha Vahur Laiapea dokumentaalfilmi Lembit Kurvitsast. Kõnelesid filmi autor ja Peeter Sauter.

25. märtsil toimus A. H. Tammsaare muuseumis Kadriorus publikupäev, mis keskendus kirjanike represseerimisele Teise maailmasõja ajal ja järel. Eesti Kirjanikkude Liidu 1940. aasta nimekirjast lähtuva ettekande tegi Toomas Haug.

25. märtsil korraldas Tartu Linnaraamatukogu Tartu Kesklinna Koolis noorte pop-up kirjanduskohviku, kus oli arutlusel Reeli Reinausi raamat „Suhkrust ja jahust”.

26. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Eesti kirjandusaasta 2014, rõhuasetusega proosal. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Tiina Tarik, kes kuulus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindamisžüriisse.

26. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogus muusika-aastale pühendatud näitus „Helisevad lood — loe ja kuula!”. Näitusel on välja pandud ilukirjanduslikud teosed, mille põhjal on valminud maailmakuulsad ooperid, operetid, muusikalid ja balletid, alustades Prosper Mérimée „Carmenist” ja lõpetades Andrus Kivirähki „Rehepapiga”.

27. märtsil esitles Veronika Kivisilla oma luulekogu „Cantus firmus” („Näo Kirik”) Tallinnas Ukraina kirikus ja kultuurikeskuses. Musitseeris „Rondellus” koosseisus Maria Staak, Robert Staak, Johannes Christopher Staak ja Veronika Kivisilla. Sõna ja heliga astusid üles ka Asko Künnap, Jürgen Rooste, Jan Kaus, Indrek Koff ja Tuule Kann. Abiks olid Anatoli Ljutjuk, Raivo Raidam, Karl Martin Sinijärv jt.

31. märtsil esitles Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” oma luulekogu „CAX” Crix ehk Grigori Lotman.

 

Eesti luule araabia

keeles

 

Tänavu märtsis ilmus kirjastuselt „Makhtootat Press And Publishing House” Kätlin Kaldmaa luulekogu „Armastuse geograafia” araabia keeles, tõlkijaks Abdulrahman Almajedi.