1. detsembril toimus A. H. Tammsaare muuseumis 10. sügiskonverents „Kodu kuvand eesti kirjanduses”. Ettekannetega astusid üles Mari Sarv, Rein Veidemann, Anneli Kõvamees, Tanar Kirs ja Mari Niitra, Toomas Haug, Külliki Kuusk, Maarja Vaino, Brita Melts, Ene-Reet Soovik ning Madli Kütt ja Katre Talviste. Kõneldi ka Andrus Kivirähki, Jaan Kaplinski, Uku Masingu ja Mati Undi loomingust.
1. detsembril oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminar „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Ettekannetega esinesid Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg, Mari Niitra, Piret Päär, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan. Vaatluse all olid fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses.
2. detsembri kirjanduslikul teisipäeval esitasid Tartu Kirjanike Majas oma luulet Maarja Pärtna ja Lauri Teder, ingliskeelseid tõlkeid luges Jayde Will.
3. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Vastu. Revolutsioon” lugesid Kirjanike Liidu saalis luulet Kaur Riismaa, Jürgen Rooste ja Ivar Sild.
4. detsembril arutati Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul jooksvaid küsimusi ning võeti liidu liikmeiks Eda Ahi, Adam Cullen, Ilmar Taska ja Triin Tasuja.
4. detsembril esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Ingel Unduski luulekogu „Meil on aega”.
4. detsembril toimus Kloostri Aidas KirjandusAit, sedakorda teemaks „Uks pööraste raamatute maailma”. Külalisteks olid tõlkijad. Anti Saar kõneles Georges Perecist, Mati Sirkel Thomas Bernhardist ja Ilona Martson Marusja Klimovast. Muusikalisi vahepalu esitasid Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas ning katkendeid teostest VHK teatriõpilased. Vestlust juhtisid Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff ja P. I. Filimonov.
8. detsembril korraldas kirjastus „Varrak” Solarise Keskuse Apollo raamatupoes Andrei Ivanovi romaani „Bizarre” (tõlkija Veronika Einberg) esitluse. Raamat on Skandinaavia-triloogia teine osa. Autoriga vestles Tarmo Jüristo, katkendeid luges Tanel Saar.
9. detsembri kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Majas Ly Seppeli luulekogu „Kunas kodu valmis saab?” esitlus. Autorit küsitles Kristiina Ehin; laule tema tekstidele esitasid Heilo Aadla, Kristiina Ehin ja Silver Sepp.
10. detsembril esitles Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Kirjanike Liidu saalis kolme sellel sügisel ilmunud uudisteost: Friedebert Tuglas, „Kogutud teosed 11. Kriitika IX. Kriitika X” (toimetaja Elle-Mari Talivee, järelsõna ja kommentaarid Mall Jõgi); „Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis” (Collegium Litterarum 25, koostaja Rein Undusk, uurimuste autorid Rein Undusk, Jaan Undusk, Ulrike Plath, Liina Lukas, Eneken Laanes, Elle-Mari Talivee, Mirjam Hinrikus, Õnne Kepp, Piret Kruuspere, Eva-Liisa Linder, Anneli Mihkelev ja Aare Pilv) ning „Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust” (koostajad Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee).
10. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Kõigi maade lugejad, eralduge!” esitasid Jan Kaus ja Indrek Koff tõlketekste.
10. detsembril esitles Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Kaits kepige miist” mulgi luuletaja Ester Rusing.
10. detsembril toimus Tartu Kirjanduse Maja lokaalis „Arhiiv” järjekordne TarSlämm, kus külaliseks oli Mehis Heinsaar. Finaali pääsesid Katrin Pärn ja Siim Lill.
11. detsembril oli Tartu Linnaraamatukogus külas Ethel Aoude, raamatu „Minu Ghana. Majanduspõgenik Mustal Mandril” autor. Vesltusõhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.
12. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liiduga Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 10. Paabeli Raamatukogu kirjanduskonverentsi „Kirjanduse piirid, raamatute raamid”. Avasõnad ütles Karl Martin Sinijärv, ettekanded tegid Igor Kotjuh, Maarja Vaino, Asko Künnap, Maarja Kalmet, Priit Kruus, Jan Kaus, Ene Paaver ja Kaupo Meiel. Järgnes Marju Lauristini ja Jürgen Rooste vestlusring. 6. korruse näitusesaalis etendati luule- ja muusikakava „Naised noateral”, kus lugesid Kätlin Kaldmaa, Kai Aareleid, Veronika Kivisilla ja Triinu Mets ning kontrabassi mängis Mingo Rajandi.
12. detsembril esitles Jaanus Rooba Tartu Linnaraamatukogus oma raamatut „Siis ilmaväravas ikka. Terviklikkuse püüd siinpoolsusesse sealpoolsusest” („Härmametsa Talu Kirjastus”).
13. detsembril oli Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” raamatu- ja plaadilaat, mille järel „Värske Rõhk” esitles Kelly Turgi luulekogu „Reaalne elu” ja Kristjan Haljaku luulekogu „Palavik”, oma laule esitas Lauri Teder.
13. detsembril esitles Triin Tasuja Tallinnas raamatukogus „Kapsad” oma luulekogu „Vastuseta kirjad” (kirjastus „Kite”).
16. detsembri kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Majas Indrek Hirve ja Tõnu Raadiku heliplaadi „Tango” esitlus.
16. detsembril esitles Mirjam Link Tartu Linnaraamatukogus oma raamatut „Kolm aastat kolmkümmend kolm ehk Teekond ongi teelise tasu”, milles kajastatakse vabatahtliku kogemusi Keenias ja Uus-Meremaal.
16.—17. detsembrini korraldati Eesti Kirjandusmuuseumis 58. Kreutzwaldi päevade teaduskonverents „Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon”. Avasõnad ütles muuseumi direktor Janika Kronberg, järgnesid Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnavõtt ning Rein Veidemanni, Katre Talviste, Tiina Kirsi, Tiiu Jaago, Kiira Järve, Leena Kurvet-Käosaare, Merili Metsvahi, Liina Lukase, Maarja Hollo, Uku Lemberi, Liina Paalese, Astrid Tuisu ja Piret Õunapuu ettekanded. Esimesel konverentsipäeval anti Katre Talvistele esseekogu „Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest” eest Ivar Ivaski stipendium ja vaadati Vallo Kepi dokumentaalfilmi „Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg”.
16. detsembril oli Tartu Linnaraamatukogus, 17. detsembril Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus ja 18. detsembril Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus kohtumisõhtu Mihkel Rauaga. Juttu oli kirjandusest, muusikast ja elust.
17. detsembril arutati Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul jooksvaid küsimusi ja võeti loomeliidu liikmeiks Maniakkide Tänav (Agur Karukäpp), Ene Kallas, Kätlin Vainola ja Martin Vabat (Ellermaa).
17. detsembril loeti Eesti Draamateatris Esimese lugemise sarjas Veera Marjamaa näidendit „Maja”. Lavastajana juhendas Ain Lutsepp, lugesid Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Ursula Ratasepp, Maria Avdjuško jt.
17. detsembril korraldati Kirjanike Liidu saalis kirjanike jõulukohv, mille käigus Jan Kaus, Indrek Koff ja Jaanus Vaiksoo esitasid kirjandusliku jämmi „Püüa ülistada sandistatud maailma”.
17. detsembril esitleti Tartu Linnaraamatukogus Kristel Leesmendi audioraamatut „Lumi” ning Peeter Volkonski teksti ja Ardo Ran Varrese muusikaga audioraamatut „Ukse eksirännakud”.
18. detsembril tuli Tartu Linnaraamatukogus kokku kirjanduskohvik, kus vaatluse all oli Ene Mihkelsoni luule. Külas oli kirjandusteadlane Arne Merilai, vestlust juhtis Katrin Raid.
19. detsembril toimus Tartu Kirjanduse Majas Aija Sakova-Merivee ettekandeõhtu „Mälupomm: Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi filosoofilised romaanid”.
21. detsembril esitles Maarja Kangro Kirjanike Liidu saalis oma proosaraamatut „Hüppa tulle” (kirjastus „Nähtamatu Ahv”).
Õnnitleme!
27. jaanuar — Vaapo Vaher 70
EESTI KIRJANDUS
TEISTES KEELTES
Madridi kirjastuse „Xorki” väljaandel ilmus läinud aastal valimik Juhan Liivi luulet hispaania keeles, La nieve cae, mi voz canta („Lumi tuiskab, mina laulan”), koostaja Jüri Talvet ning tõlkijad Ángela Artero Navarro ja Albert Lázaro-Tinaut. Raamatus on sadakond Liivi tuntumat luuletust, sealhulgas suurem valik mõtterõhulisi „kilde”. Tõlget täiendab koostaja saatesõna Liivist ja tema luulest. Raamatu lõppu on lisatud Teresa Gonzáleze varem ilmunud pikem usutlus eesti kirjanduse teemal.
Eesti saatkonna kaasabil ja osavõtul toimusid raamatu esitlused 28. novembril Madridi Antonio Machado raamatupoes ning 30. novembril Almería Cervantese teatrimajas. Sõna võtsid raamatu koostaja ja tõlkijad, loeti ette Juhan Liivi luuletusi eesti ja hispaania keeles. Almerías kroonis esitlusõhtut noor lauljatar Ángela Cuenca, kes flamenco’ks seatult esitas Liivi luuletused „Lauliku talveüksildus”, „Üks suu” ja „Mustlase tütar”. Päev varem Almería kultuurirahva korraldatud Andaluusia—Eesti sõprusõhtul araabia kohvikus tutvustati Eestit, esinesid tuntud andaluusia flamenco-lauljad, rühm poeete esitas A. Lázaro-Tinauti tõlkes hispaania keelde näiteid Jüri Talveti luuleloomingust.
*
Makedoonia kirjastuselt „ПНВ публикации” ilmus Ilmar Lehtpere ja iiri luuletaja Sadie Murphy luulekogu Талкање пред зори („Koidu poole rännates”) Julijana Velichkovska tõlkes.
