2. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval toimus Mati Undi õhtu. Sõna võtsid Sven Karja, Paavo Matsin, Mihkel Mutt ja Indrek Ojam. Tekstikatkeid luges Siim Lill.
4. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja aasta omanäolisim lasteraamat ehk Aasta Rosin. Aunimetuse pälvis Andry Ervaldi ja Kristel Maamägi raamat „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood”.
9. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Juhan Voolaid oma raamatut „Eesti tänapäevased muinasjutud”.
10. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval toimus Mika Waltari õhtu „Mika Waltari sajandid”, millega tähistati ühtlasi Piret Saluri 80. sünnipäeva. Esitleti romaani „Mikael Hakim”. Sõna võtsid Tiit Aleksejev ja Mart Laar, katkendeid teosest „Riigi saladus” esitas Jan Kaus. Musitseeris keelpillikvartett FourEst, muusikalist osa esitles Rasmus Puur.
11. jaanuaril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Betti Alveri personaalbibliograafiat „Betti Alver. Bibliograafia 1927–2022”. Esitlusel kõnelesid Krõõt Liivak, Toomas Muru, Vallo Kepp ja Kristi Metste.
12. jaanuari ulmereedel esitleti Tartu Kirjanduse Majas Robert A. Heinleini romaani „Võta skafander – paneme minema!”. Autorist kõneles Raul Sulbi.
13. jaanuaril toimus kultuuriklubis Salong „Esoteerikalaupäev: Kuriositeetide kabinet IV”, ettekandega esinesid Paavo Matsin, Siim Lill ja Neeme Näripä.
15. jaanuaril kuulutati L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestusväljakul 2024. aasta Tartu linnakirjanikuks Maarja Pärtna. Linnakirjaniku stipendiumi andis üle Tartu linnapea Urmas Klaas.
16. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval toimus Kirjanduslinn Tartu residendi Kristina Sadauskienė autoriõhtu. Kirjanikuga vestles Tiina Kattel.
16. jaanuaril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek. Vastu võeti kaks uut liiget, Paul Raud ja Heli Künnapas.
17. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Ere Kürsa oma luulekogu „Taivast ja tuulõst” ja Häniläne oma luulekogu „Tõsõ mu maailman”. Autoritega vestles Maarja Paesalu, musitseerisid Riste Kaaret ja Tarmo Pajusaar.
17. jaanuaril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Mart Kadastik.
17. jaanuaril esitles Sirly-Ann Meriküll Barlovas oma luulekogu „Juurdumised”. Autoriga vestles Maria Esko.
18. jaanuaril oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus külas Loone Ots.
19. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päev „Kaplinski ja keel”. Ettekandega esinesid Peeter Torop, Merilin Aruvee, Arvi Tavast, Jaan Aru ja Kristel Algvere. Plaate mängis Ahto Külvet. Kuulutati välja Jaan Kaplinski uurimisstipendiumite laureaadid, stipendiumi pälvisid Beatrice Veidenberg ja Mihhail Trunin.
19. jaanuaril esitleti Tallinna Keskraamatukogu suures saalis Manfred Kalmsteni raamatut „Götterdämmerung”. Autoriga vestles Lüüli Sukk.
19. jaanuaril esitles Vootele Ruusmaa raamatupoes Biblioteek oma luulekogu „Kohavahetus”. Autoriga vestles Lisanna Lajal, musitseerisid Vootele Ruusmaa ja Tõnis Kirsipu. Raamatut esitleti ka 20. jaanuaril Tallinnas Aidas. Vestlust juhtis Helena Läks, musitseeris autor.
20. jaanuaril toimus Antwerpenis Euroopa luuleslämm 2023, kus osalesid 31 riigi luuletajad. Euroopa meistriks kuulutati Joonas Veelmaa.
20. jaanuaril toimus kultuuriklubis Salong „Esoteerikalaupäev: Kuriositeetide kabinet V”. Külas oli Mirjam Lepikult, temaga vestles Siim Lill.
23. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Jaaks oma romaani „Taeva tütred”. Autoriga vestles Triin Ploom-Niitra.
24. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Heidi Sarapuu teost „Klassikute Varius”. Sõna said autor, Livia Viitol, Anu Saluäär, Pille-Riin Purje ja lavastustes osalenud. Esinesid René Soom, Urmas Põldma, Liina Tennosaar, Diana Dikson-Soom, Ene Järvis, Haide Männamäe, Peeter Kaljumäe, Helin-Mari Arder, Hain Hõlpus ja Ooper-Kvartett. Õhtut juhtis Toomas Tross.
24. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis loodusluuleõhtu, kus esines Kruusa Kalju.
27. jaanuaril esinesid Barlovas läti, leedu ja eesti noored kirjanikud. Üles astusid Evelīna Andžāne, Lauris Bērziņš, Emija Grigorjeva, Līva Marta Roze, Māra Ulme, Lote Vilma Vītiņa, Simonas Bernotas, Patricija Gudeikaitė, Dominykas Matulionis, Tomas Petrulis, Deividas Preišelagavičus, Orestas Razumas, Helena Aadli, Susanna Mett, Gustav Nikopensius, Paul Raud, Mia Maria Rohumaa ja Kristel Zimmer. Tekste esitasid EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased. Õhtu oli osa Circa Seven Celsiuse korraldatavast noorte Balti autorite talvekoolist.
27. jaanuaril esitles Meelis Friedenthal Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Punkti ümber”. Autoriga vestles Mart Velsker.
29. jaanuarist 3. veebruarini toimus Eesti kirjanduse pidunädal, mida korraldab A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. 29. jaanuaril kohtus illustraator Lumimari õpilastega Koigi ja Imavere koolis. Maris ja Tiit Pruuli kohtusid lugejatega Aravete raamatukogus. 30. jaanuaril toimus vestlus Jaan Tootseni ja Siiri Kvelliga Tammsaare muuseumis Vargamäel. Sealsamas avati ka aastanäitus „100 aastat soode kuivendamist Vargamäel”. 31. jaanuaril kohtus Ottomar Sukko õpilastega Aravete ja Albu koolis, Tuuli Tolmov esines Järva-Jaani ja Koeru koolis. 1. veebruaril kohtus Hendrik Relve lugejatega Järva-Jaani raamatukogus ning 2. veebruaril Manona Paris Peetri raamatukogus. Esna galeriis toimus vestlus Marju Lauristiniga ja avati näitus „Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud”. 3. veebruaril toimus Albu rahvamajas „Kirjanduslik oaas”, kus esinesid Tõnis Vilu, Mirjam Parve, Lilli Luuk ja Valdur Mikita. Anti üle A. H. Tammsaare nimeline Järva valla kirjanduspreemia, mille pälvis Rein Raud romaani „Katkurong” eest. Vestlusi kirjanikega juhtis Carolina Pihelgas, musitseerisid „Meite laste pillituba” ja Lonitseera.
30. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Arne Merilai musta laega saalis artiklikogumikku „Eesti pragmapoeetika” („Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philosophy and Genetics”). Autorit küsitles Aare Pilv. Kogumikku esitleti ka 31. jaanuaril Tartus kultuuriklubis Salong, kus autoriga vestles Jaak Tomberg.
30. jaanuaril tähistati eesti kirjanduse päeva ning kirjandusüritusi toimus kõikjal Eestis.
Eesti Rahvusraamatukogus jagasid lugemissoovitusi Karl Martin Sinijärv ja Mart Juur. Esinesid luuletajad Ellen Emilie Laaksonen ja Riste Sofie Käär ning etteaste tegi EiK. Rahvusraamatukogus esitleti ka Stefan Zweigi kogumikku „Juudi jutud ja legendid”. Autori elust ja loomingust rääkis tõlkija Piret Pääsuke, katkendeid luges Tambet Tuisk.
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts korraldasid kooslugemise päeva, ühiselt loeti Kadri Hinrikuse raamatut „Taks ja Dogi”.
Tartu Kirjanduse Majas toimus kirjanduslik teisipäev, kus luuleliste kontsertkavadega esinesid Piret Põldver ja Kalev Karlson ning Heidi Iivari ja Karl Kruuse.
Eesti Kirjandusmuuseumis kuulutati välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõber, aunimetuse pälvis projektiteater Must Kast värsslavastusega „Lilli”.
Teater Must JaAm mängis Tartu Linnaraamatukogus etendust „Kõik ruum, kõik aeg täis igatsust”.
Pärnu Koidula muuseumis kohtus lugejatega Mihkel Raud. Pärnu Keskraamatukogus toimus luuledisko, kus plaate mängisid Ott Kilusk ja Margus Vaigur. Luuledisko leidis aset ka Mati Undi muuseumis Tallinnas, kus muusikat valisid Jan Kaus ja Berit Kaschan.
Viljandi Linnaraamatukogus toimus kohtumisõhtu „Salongijutud”, kus vestlesid Justin Petrone, Paavo Matsin ja Gert Kiiler.
Lääne-Harju valla raamatukogu kutsus esinema Tiina Laanem-Murde, kes astus üles Padise koolis ja Risti koolis. Epp Petrone kohtus Sürgavere, Tääksi, Suure-Jaani ja Olustvere koolide lastega.
Riisipere kultuurimajas esines Maarja Kangro, musitseeris Tarmo Johannes. Palamuse muuseumis esines Jaan Pehk.
Kirjandusüritusi toimus veel nii koolides, kohvikutes, raamatukogudes kui ka muuseumides.
31. jaanuaril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Robert Burnsi cèilidh. Kõlasid Burnsi tekstid ja šoti muusika. Esinesid Veronika Kivisilla, Contra, Kullo Vende, Siim Aimla ja Jürgen Rooste.
31. jaanuaril kohtus raamatupoes Biblioteek lugejatega Tõnis Tootsen, vestlust juhtis Kristel Kalda.
