3. veebruaril esitleti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni 125. sünniaastapäeva puhul tema luule koondkogu „Varjuliste puie all” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut). Sõna said koostaja Õnne Kepp, Jaan Undusk, Tiia Allas, Adsoni luulet luges ja laulis Lauri Sommer. Avati Adsoni joonistuste näitus Eesti Kirjandusmuuseumi ja UTKK kogudest, kujundajaks Maarja Undusk.
4. veebruaril esitleti Tartus klubis „Naiiv” ja 6. veebruaril Tallinnas „Kehrwiederi” kohvikus sõsarajakirjade „ELLA” („Eesti lühilugude ajakiri”) ja „JESS” („Journal of Estonian Short Stories”) esiknumbreid. Kõlasid värskelt avaldatud lühijutud nende autorite esituses. Ajakirju annab välja MTÜ Villane Raamat. Ajakiri hakkab ilmuma kaks korda aastas, igas numbris jõuab lugejateni 12 lühilugu — 6 eesti ja 6 inglise keeles.
5. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Kirjanike Liidu saalis Hasso Krulli 50. sünnipäeva ja esitleti tema kaheköitelist kogumikku „Pesamuna. Tekstid aastatest 1987—2012”. Ette kanti seni avaldamata sari „Kaksikkirved” (1990). Muusikat tegid Kristjan Jõemägi ja Trummsaurus džembedel.
6. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2013. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut ning anti üle Eesti Kirjastuste Liidu auhind „Aasta raamatusõber 2013”, mis läks Eesti Televisiooni saate „Kirjandusministeerium” toimetusele. Auhindade kätteandmisele eelnes Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis seminar raamatute kujundamisest, kus kõnelesid žürii esimees Asko Künnap ja Mart Anderson. Avati näitus auhinnatud raamatuist.
6. veebruaril esitles kirjastus „;paranoia” Kumu Kunstimuuseumis „Olematute raamatute antoloogiat”, mis koondab Valdur Mikita, Paavo Matsini, Erkki Luugi, Kaarel Kurismaa, Andreas W, Aare Pilve, Chanel Diori, Sven Vabari, Jaak Tombergi jt. tekste. Antoloogia koostas Kiwa.
6. veebruaril korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti PEN Euroopa Liidu majas Tallinnas soome kirjandusele pühendatud kirjanduskohviku. Esinesid tõlkija Kadri Jaanits ja raamatukaupluste keti Rosebud Books meediasuhete juht Iia Simes. Muusikat tegi Kaspar Uljas, vestlust juhtis Kätlin Kaldmaa.
7. veebruaril esinesid Paul-Eerik Rummo ja Urmas Lattkias Kuressaare hotellis „Arensburg” kavaga „Saja-aastane tänapäev”. Paul-Eerik Rummo esitas Guillaume Apollinaire’i ja T. S. Elioti tõlkeid ning Henrik Visnapuu luulet, Urmas Lattikas improviseeris klaveril.
10.—16. veebruarini oli Soomes eesti kirjanduse nädal, mille jooksul toimus paarkümmend kirjandusõhtut Espoos, Forssas, Helsingis, Hämeenlinnas, Hyvinkääl, Kotkas, Kuopios, Lahtis, Lappeenrantas, Oulus, Tamperes, Turus ja Vantaal, kus osalesid Indrek Hargla, Eeva Park, Piret Raud, Juhani Salokannel, Jan Kaus, Mart Velsker, Kätlin Kaldmaa ja Lia Virkus. Kirjandusnädal toimus Tuglase Seltsi eestvõttel koostöös kohalike raamatukogude ja Tuglase Seltsi piirkondlike seltsidega.
11. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitlesid Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakond ning Tartu Ülikooli kirjastus kolme teost: „Eesti teatriteaduse perspektiivid” (Studia litteraria Estonica 13, koostaja Anneli Saro), Methis. Studia humaniora Estonica 9/12 (koostaja Mart Velsker) ja Katre Talviste „Laulmine iseendast ja teistest. Mõtteid tõlkivatest luuletajatest” (sarjast „Kaasaegne mõte”). Esitlusel said sõna Arne Merilai, Riina Oruaas, Mart Velsker, Jüri Talvet ja Katre Talviste.
12. veebruaril kuulutas Eesti Kirjanike Liit A. H. Tammsaare muuseumis välja romaanivõistluse. Kõneles EKL-i esimees Karl Martin Sinijärv, ette loeti võistluse patrooni Teet Kallase tervitus.
12. veebruaril esitleti Kirjanike Liidu saalis kirjanduslikul kolmapäeval „Tartlased Tallinnas, uus ülikond üll” Mehis Heinsaare jutukogu „Ülikond” (kirjastus „Menu”). Autorit küsitles Sven Vabar.
13.—15. veebruarini toimusid Eesti Rahvusraamatukogus lahtiste uste päevad, mille motoks oli „Loojast loominguni”. Teiste seas kohtuti noorkirjanike Ketlin Priilinna ja Airika Harrikuga.
16.—23. veebruarini osalesid Doris Kareva ja Triin Soomets Nicaraguas X Granada luulefestivalil.
18. veebruaril esitlesid Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, kirjastus „Varrak” ja Tallinna Ülikooli kirjastus Tartu Kirjanduse Majas „Keskaja kirjanduse antoloogia” I köidet „Ladinakeelne kirjandus” (koostanud Marek Tamm) ja Gandersheimi Hrotsvita raamatut „Draamad” (tõlkinud Mari Murdvee, toimetanud ja kommenteerinud Triin Rebane). Kõnelesid Marju Lepajõe, Marek Tamm, Anti Selart ja Jaan Kaplinski. Katkendeid raamatutest luges Enn Lillemets.
19. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Aasta seiklus 2013” kuulutati Kirjanike Liidu saalis välja Aasta Reisiraamat — Janika Kronbergi esseekogu „Rännud kuue teejuhiga” ja Aasta Seiklus, milleks sai Levo Tohva ja Valdek Udrise juhitud retk läbi Kalimantani saare Indoneesias. Lõppvooru pääsenud teoste autoreid usutlesid Jaan Undusk, Peeter Sauter ja Meelis Kompus. Eelmise aasta suurimate seiklejatega vestles Tiit Pruuli. Muusikat tegi Lenna. Õhtu toimus koostöös Go Grupiga.
19. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja keldrisaalis luule esitamise võistlus TarSlämm, millest külalisena võttis osa soome luuletaja Esa Hirvonen.
20. veebruaril esitleti Okupatsioonide muuseumis Oskar Lõvi romaani „Veretasu. Risti tähe all” („Varrak”). Kõnelesid Trivimi Velliste, Krista Kaer ja Tõnis Lõvi.
21. veebruaril toimus A. H. Tammsaare muuseumis publikupäev „Mirjam Peiliga toast tuppa”.
21. veebruaril esitles Mathura oma luulekogu „Käe all voogav joon” Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses. Muusikat tegi Vahur Kubja.
24. veebruaril toimus Mathura autoriõhtu New Delhis India Riiklikus Kirjanduste Akadeemias (National Academy of Letters) ja 25. veebruaril India Ökouuringute Keskuses (India Habitat Centre). Hindikeelseid tõlkeid Mathura luulest esitas Gautam Vasisth.
25. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Jüri Talveti koondkogu „Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1981—2012”. Sõna võtsid Rein Veidemann, Kärt Hellerma, Janika Kronberg, Lauri Pilter ja autor. Muusikat tegi Priit Peterson kitarril.
26. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogus külas Riina Ahonen, raamatu „Minu Stockholm: vanniga merel” autor. Vestlusõhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.
26. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Mustad augud on olemas” luges Kirjanike Liidu saalis oma luulet Aado Lintrop. Laulis seto meeste laulupark Liinatsuraq.
27. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Majas mulgi kirjanduse õhtu. Esitleti „Mulgi Almanakki” ja vaadati filmi Lembit Eelmäest. Esinesid Jaanus Jaama ja Malle Kurm.
27. veebruaril esitlesid Eesti Budismi Instituut ja Tallinna Ülikooli kirjastus Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis raamatut „Meel ongi Buddha. Mazu jutlused ja ütlused”, mille tõlkis hiina keelest Elli Feldberg. Esinesid tõlkija ja Kalju Kruusa.
27. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Kätlin Kaldmaa romaan „Islandil ei ole liblikaid”. Külas oli kirjandusteadlane Kadri Tüür, vestlust juhtis Tiina Sulg.
Õnnitleme!
5. märts — Toomas Vint 70
10. märts — Mati Soomre 70
11. märts — Reet Krusten 80
17. märts — Sulev Oll 50
27. märts — Ottniell Jürissaar 90
29. märts — Linnar Priimägi 60
Õiendus
Jüri Kaldmaa teatab, et tema on 1990. aastal „Loomingus” nr. 4 ilmunud Lembit Kurvitsa luuletsükli „Lomp” IX osa („Meid sunnitakse põgenema”; lk. 490) kaasautor. Seega toimus tema trükidebüüt „Loomingus” 1990. aastal ja mitte 1991, nagu väidab „Loomingu bibliograafia 1985—1997” (lk. 59).
