2.–14. septembrini toimus Riias luulefestival „Dzejas dienas 2023”. 5. septembril esinesid Balti luule õhtul Triin Soomets ja fs, tõlkeid luges Guntars Godiņš. 8. septembril toimus liivlaste õhtu, kus esines Kempi Karl, kelle tõlkeid esitas Valts Ernštreits. 9. septembril toimus Hasso Krulli raamatu „Meeter ja Demeeter” tõlke esitlus, kus autor esines koos tõlkija Guntars Godiņšiga.
6. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Venda Sõelsepa 100. sünniaastapäeva. Juubilari luuletustele tehtud laule esitas Eesti Raadio Laulustuudio mudilaskoor (dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, klaveril Urmas Lattikas), tekste lugesid Meeli Tankler ja Jüri Kaldmaa. 12. septembril toimus Venda Sõelsepa õhtu Tartus, kirjanduslikul teisipäeval esinesid Meeli Tankler, Ursula Noor, Toomas Kiho ja Jüri Kaldmaa.
6. septembril toimus Tartus kirjanduslik jalutuskäik, mida juhatasid Siim Lill, Marja Unt ja Kerstin Vestel.
7.–9. septembrini toimus Tartu Linnaraamatukogus V. A. Žukovski nimeline rahvusvaheline luulefestival. Toimusid luulelugemised, proosatund Andrei Ivanoviga, tantsuansambel Romaška esinemine ning loeng Vassili Žukovskist. Festivali korraldas MTÜ Žukovski Fest.
8. septembril toimus aktsioon „Lugemistund”, milles osalesid raamatukogud, koolid ja lasteaiad üle Eesti.
8. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas sarja „Õhtud Eesti ulmega” raames Berit Sootaki romaani „Hõberebane” esitlus. Autoriga vestles Indrek Hargla.
9. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval VII Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli üle 70 ürituse: vestlusringid, raamatuesitlused, töötoad, ettelugemised, kontserdid, arutelud jm. Festival algas Juhan Viidingi mälestuspingi avamisega Luigetiigi ääres, sealsamas etendati lühilavastust „Pink” (autor-lavastaja Urmas Vadi).
Ajakiri Looming tõi külastajate ette Mati Undi novelli „Ääremärkusi metamorfoosile” Taavi Eelmaa ja Sten Kristian Saluveeri esituses. Loomingu Raamatukogu vestlusringis „Mis seal Balkanil õige toimub?” kõnelesid Madis Vainomaa ja Lauri Eesmaa. Keele ja Kirjanduse vestlusringis „Palju õnne, Aino!” osalesid Merlin Kirikal, Carolina Pihelgas ja Eret Talviste, vestlust juhtis Johanna Ross. Akadeemia toimetajad Toomas Kiho ja Jaan Kangilaski esinesid kavaga „Alliksaar Akadeemias” ning Värske Rõhu autoritest astusid üles Getriin Kotsar, Triinu Kree, Svetlana Štsur, e.g.s ja Sofia-Elizaveta Katkova.
Festivali lõpetas luulepiknik Tammsaare muuseumi aias ning valgus- ja tantsuetendus „Suur maalritöö” (koreograaf-tantsija Ilmar Jõela, muusika Vaiko Eplikult) Luigetiigi ääres.
9. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogu laste-ja noorteosakonnas suvelugemise lõpuüritus, kus lugejatega kohtus Hugo Vaher.
9. septembril toimus Vildes ja Vines TarSlämmi finaal, Eesti luuleprõmmu meistriks valiti Joonas Veelmaa. Külalisesineja oli Vašek z Aše Tšehhist, õhtut juhtisid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik.
12. septembril esitles Mari-Liis Müürsepp Põhjala REaD-is oma novellikogu „Jäävad vaid silmad”. Autoriga vestles Peeter Kormašov, katkendeid raamatust esitas Karl Mürk.
12. septembril kohtus Tallinna Keskraamatukogu Pirita harukogus lugejatega Ilmar Trull.
12. septembril toimus Tartu Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Naiste proosa kirjandusloos” esitlus, kus kõnelesid Eve Annuk, Eret Talviste, Mari Niitra, Raili Marling ja Merlin Kirikal, vestlust juhtis Johanna Ross.
13. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Mihkel Bravati luulekogu „Sada linnuund”. Autoriga vestles Marju Kõivupuu, musitseeris Triin Ruubel-Lilleberg.
13. septembril toimus Pärnu Koidula muuseumis kirjanduslik kohtumine Kadri Kõusaarega.
14. septembril esitleti Kiievis Arvo Valtoni romaani „Kirsioks” ukrainakeelset tõlget. Esinesid tõlkija Miklos Antonenko ja autor videosilla vahendusel.
15.–16. septembril toimus Raplas kultuurifestival Särin, kus toimus nii muusika-, filmi-, kunsti-, teatri- kui ka kirjandusüritusi. Esinesid Sanna Kartau, Mari-Liis Müürsepp ja Karolin Saariste. Vestlusringis kirjanduse tuleviku üle osalesid Elisa-Johanna Liiv, Eero Epner, Øyvind Rangøy, Ülle Mäekivi ja Maarika Lips.
18. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis soome-ugri kirjanduskohviku neljas kohtumine, kus oli vaatluse all mari luuletaja Sergei Tšavaini looming. Vestlesid Vasli Nikolajev ja Svetlana Salmijanova, arutelu juhatasid Nikolai Kuznetsov ja Sergei Troitskii.
19. septembri kirjanduslikul teisipäeval „Kivirähkist Kangroni” esines Tartus tõlkeresidentuuris viibiv ungari tõlkija Móni Segesdi, temaga vestles Lauri Eesmaa.
20. septembri kirjanduslikul kolmapäeval toimus Juhan Viidingu 75. sünniaastapäevale pühendatud lavakava „Üdi ja Viiding. Kõned sisemaalt”, kus esines Kalev Kudu, musitseeris Siim Kartau.
20. septembril toimus Solarise Apollos noorte luuleõhtu, mida juhtis Joonas Veelmaa.
20. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus kontsert „Luule muusikas”, luulet luges Heli Illipe, musitseeris Tajo Kadajas.
21. septembril toimus Tallinna Keskraamatukogus luuletund Øyvind Rangøyga.
21. septembril toimus baaris Ula luuleõhtu, kus esinesid Piret Põldver ja Joonas Veelmaa.
21. septembril anti üle Edgar Valteri nimeline illustratsiooniauhind, mille pälvis Piret Raud. Teised nominendid olid Ulla Saar, Kertu Sillaste, Marja-Liisa Plats ja Catherine Zarip. Žüriisse kuulusid Eva Laantee Reintamm, Kadri Hinrikus, Leelo Märjamaa, Regina Lukk-Toompere, Anne Pikkov, Asta Trummel ja Triin Soone.
23. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus pere- ja kogukonnapäev, külas olid Aidi Vallik, Epp Petrone, Kristel Vilbaste ja Polina Tšerkassova.
26. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Kai-Mai Olbri valikkogu „Lahti lastud luule”, musitseeris Robert Jürjendal.
26.–30. septembrini toimus Brüsselis festival Transpoesie, kus esines Teele Lember.
27. septembril anti Võru Kreutzwaldi muuseumis üle Bernard Kangro kirjanduspreemia, mille pälvis Igor Kotjuh luulekogu „Sireenid ja sähvatused” eest. Žüriisse kuulusid Elina Alas, Raili Leesalu, Kaile Kabun, Janika Kronberg ja Inga Kuljus.
27. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Imbi Paju raamatut „Kirjanduskliinik”. Autoriga vestles Kristjan Port, musitseeris Märten Kross.
28. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu kuus uut liiget: Lilli Luuk (Kristina Tamm), Jonathan Roper, Peedu Saar, Anu Kree, Ketlin Priilinn (Rauk) ja Reijo Roos.
28. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka haruraamatukogus kohtumine Meelis Friedenthaliga.
28. septembril toimus baaris Barbar kirjandusõhtu „Viimane neljapäev”, õhtut juhtisid Mari-Liis Müürsepp ja Sirly Meriküll.
29. septembril esitleti Tallinna Linnaarhiivis ajakirja Tuna 100. numbrit.
29. septembril esinesid Budapesti rahvusvahelisel raamatufestivalil Põhjamaade kirjanduse vestlusringis Tauno Vahter, Maarja Kangro ja Merete Pryds Helle. 30. septembril esines Tauno Vahter raamatupoes Massolit Budapest ning Maarja Kangro esitles Európa Pontis „Klaaslapse” ungarikeelset tõlget, autoriga vestles Orsolya Karafiáth.
29. septembrist 1. oktoobrini leidis aset Turu raamatumess. 29. septembril esitles Mudlum „Minu tädi Elleni” soomekeelset tõlget, temaga vestles tõlkija Heidi Iivari. 30. septembril esitles Elo Viiding valikkogu „Tuhandele häälele”, autoriga vestles Anu Laitila. 1. oktoobril esitles Tiit Aleksejev „Müürideta aia” tõlget, autoriga vestles Ville Hytönen. Samal päeval esines ka Kai Aareleid, kellega vestles Sirpa Kähkönen ning toimus kirjanduslinn Tartu vestlusring, kus Paavo Matsini ja Mart Kivastikuga vestles Heidi Iivari.
30. septembril, rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Maarjamäe lossis anti Terje Kuusikule Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Žüriisse kuulusid Kerti Tergem (esimees), Riina Kasser, Ülle Kiivet ja Sirje Ratso. Auhinda annavad välja Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Sealsamas anti Maarja Kangrole August Sanga nimeline luuletõlkeauhind Halõna Kruki luuletuse „Inimkonna ajalugu” tõlke eest ukraina keelest (ilmunud ajakirjas Looming 2023, nr 3). Teised nominendid olid: Contra – Anna Auziņa, „Kuskil karjamaal põõsas on pesa…”, tõlge läti keelest (raamatust „Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia”); Kalju Kruusa – Héngpíng, „Õnneküllane sonett”, tõlge hiina keelest (raamatust „Ma nägin päikesepaistet vihmasajus. Valik maailma armastussonette”); Mirjam Parve – Anna T. Szabó, „Jooks”, tõlge ungari keelest (Looming 2023, nr 2); Aare Pilv – Larissa Joonas, „Teekond Les Murray raamatuga”, tõlge vene keelest (Vikerkaar 2023, nr 4–5); Elo-Mall Toomet – „Persephone hümn”, tõlge vanakreeka keelest (Vikerkaar 2022, nr 10–11). Žüriisse kuulusid Alari Allik (esimees), Margus Ott ja Triin Paja. Auhinda annab välja SA Kultuurileht. Maria-Kristiina Lotman esines loenguga „Marju Lepajõe kui tõlkija”. Heli Allik tutvustas ajakirja Tõlkija Hääl 11. numbrit.
