Luule

#0

 

armumise eeskojas tagasihoidlik

vaikus 

kahe ilusa võõra vahel

mõte on metsloom, kes otsib vastuseid

oht tõuseb ja langeb nagu mägi

 

hinge idealiseeritud dekoratsioon

romantilise tuleviku ruumi seinal

portree sinisilmadest sinisilmsel soovil

pisarad peale suudlusi

 

võime seista ükskõik kui lähedal või kaugel

tunda juba terve elu või

kohtuda sissepääsu piirangu juures

metsloom tardub kaotades jõu

 

reaktsioonide relvad tulistavad tühjaks salved

ma kaotan ära teravaid asju
suuri lootusi põuest kui varastatud ehteid

 

mõtte seljataga on ammendamatult janune surm

meie veidrate maastike katkendlikud rajad

sa kukud mu sisse lootuse asemel

 

jäljed mu taga kustuvad ära

 

 

Rohkem Triin Tasuja luulet Loomingus nr 11.

Looming