1. oktoobril toimus Tallinnas baaris „Nāganaga” Umbluuleõhtu, kus oma loomingut esitasid noored luuletajad Aleks Mathias Viidik, Hele-Mai Viiksaar, Kelli Kiipus, Grete Berendsen, Reijo Roos ja stihiaal. Külalisena astus üles fs. Õhtu korraldasid Iiris Viirpalu, Kaarle Olav Varkki, Hele-Mai Viiksaar, Elisabeth Kaukonen ja Gerda Laura Liiv.

3. oktoobril kõneles Tartu Kirjanduse Majas teoloogiamagistrant Igor Ahmedov sarjas „Subjektiiv” teemal „Tõde ja Kierkegaard”.

5. oktoobril toimus Kirjanike Liidu saalis sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents „Kõik lähevad kuhugile: Peeter Sauter „Indigo””. Ettekandega esinesid Neeme Lopp, Piret Viires, Joosep Susi, Rein Veidemann, Merily Salura, Ivo Heinloo ja Andrus Laansalu. Aktiivselt osales Peeter Sauter. Esitleti raamatut „Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti” (koostanud Johanna Ross ja Epp Annus; TÜ kirjastus, 2020). Konverentsi korraldasid Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

6. oktoobril toimus Tartu kirjanduslik teisipäev virtuaalselt, edastati kolmas saade sarjast „Kodune raamatukogu”. Vestlesid Siim Lill ja Marja Unt.

6. oktoobril oli Tallinna Kirjandus­keskuse Tammsaare muuseumis Jaan Krossi juubeliaasta mõtlusõhtute raames kirjandusõhtu, kus teemal „Krossi jumalatõestus” kõneles Joonas Hellerma.

7. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Piret Põldver Kirjanike Liidu saalis oma debüütluulekogu „Alati nii järs­ku” („Henrik”). Autoriga vestles Kai­sa Ling.

9. oktoobril tutvustasid Raul Sulbi ja Mairi Laurik Tartu Kirjanduse Majas sarjas „Õhtud eesti ulmega” antoloogia „Täheaeg” viimaseid numbreid ja uusi plaane.

9. oktoobril esitleti Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Virginie Despentes’i romaanitriloogia „Vernon Subutex” teise raamatu tõlget eesti keelde. Teost tutvustas tõlkija Maria Esko, temaga vestles fs.

10. oktoobril kõneles Tartu Kirjanduse Majas Märten Rattasepp sarjas „Subjektiiv” rollimängude seostest kirjandusega.

10. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” kirjandusviktoriin, küsimused koostas Jaan Malin.

13. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval tähistati Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” Karl Ristikivi päeva, mis sedapuhku keskendus Kalju Lepikule ja Bernard Kangrole. Kõnelesid Sirje Olesk ja Janika Kronberg, Maarja Hollo tutvustas Bernard Kangro varem ilmumata luulest koos Õnne Kepiga koostatud raamatut „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus” (Võru Instituut), Kalju Lepiku ja Bernard Kangro luulet luges Enn Lillemets.

13. oktoobril toimus Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis Jaan Krossi mõtlusõhtute üritusena kirjandusõhtu, kus teemal „Jaan Krossi kodud ja kohad” rääkis Maarja Undusk.

14. oktoobri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis kandis pealkirja „Smugritrall; hõimupäevade luule- ja lauluõhtu”. Laulsid ja lugesid Muš Nadi, Mari Prekup, Kairi Leivo, Lauri Sommer, Kalev Vapper, Artur Rinne, Kristel Mägedi, Veronika Kivisilla, Meisterjaan, Siim Aimla ja Jürgen Rooste. Üritus toimus koostöös Fenno-Ugria Asutusega.

16. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus raamatunäitus „Kalju Lepik 100”.

20. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” libreto­raamatut „Kaks pead” ja tõlkekogumikku „Varietee (mõlemad „Nähtamatu ahv”), temaga vestles Urmas Vadi.

20. oktoobril toimus Tallinna Kirjan­duskeskuse Tammsaare muuseumis Jaan Krossile pühendatud mõtlusõhtute sarjas kirjandusõhtu, kus Toomas Haug kõneles teemal „Kross ja Kreutzwald”.

20. oktoobril kohtus Tartu Linna­raa­matukogu Ilmatsalu harukogus lugeja­tega Valdur Mikita. Kohtumine toimus üleriigiliste raamatukogupäevade raames.

20. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus eesti rahvajutu aastale pühendatud näitus, kus oli esil valik Lõuna-Eesti muinasjutte, muistendeid, naljandeid ja pajatusi.

21. oktoobril kuulutati Ene Mihkelsoni nimelise kultuurimõtestaja preemia täna­vusteks laureaatideks Aivar Kull ja Henri Kõiv. Žüriisse kuulusid Merle Karusoo, Ragne Kõuts, Brita Melts ja Marju Lauristin.

21. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitasid Harriet Toompere ja Rain Simmul Kirjanike Liidu saalis Merike Õimu tankasid raamatust „Üle sõnalatvade” ja muud uuemat luulet. Eesti kromaatilisel kandlel esitas jaapani improvisatsioone Sakiko Ishii. Kirjandusõhtu lavastas Eero Spriit.

22. oktoobril toimus kaheksandat korda Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kir­janduses”. Teemal „Mäng ja lastekirjandus” arutlesid Katre Kikas, Krista Kumberg, Andra Kütt, Oliver Laas, Mari Niitra, Jaanika Palm, Elle-Mari Talivee, Taavi Tõnisson ja Keiti Vilms.

22. oktoobril esitles Piret Raud Viru Keskuse „Rahva Raamatus” oma jutukogu „Kaotatud sõrmed” („Tänapäev”).

22. oktoobril Tartu Linnaraamatukogus toimunud vestlusõhtu külaline oli Susan Luitsalu, temaga ajas juttu Liis Seljamaa. Kirjandusõhtu toimus üleriigiliste raa­matu­kogupäevade raames koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

23. oktoobril tähistas ajakiri „Värske Rõhk” Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” oma 15. sünnipäeva. Teele Lember esitles luulekogu „Süstemaatiline unistaja (Kultuurileht). Esin­esid ka Ave Taavet, Maryliis Teinfeldt ja Reijo Roos, muusikat tegi Edmund Hõbe. Anti kätte auhinnad „Värske Rõhu” kriitikakonkursi parimatele autoritele.

23. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus „Raamatukogudest… armastusega”. See näitus on tsitaatidest, raamatutest ja autoritest, keda võib muu hulgas kindlasti nimetada raamatukogu sõpradeks.

27. oktoobril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi.

27. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Põldver Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” oma luuleraamatut „Alati nii järsku”. Autoriga vestles Siim Lill, muusikat tegi Paul Lepasson.

28. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles kirjastus „Tuum” Kirjanike Maja saalis mitut uut raamatut: Elo Viiding „Ainult armastusest” ja „Mina kõnelen kirjandusest”, Andrei Ivanov „Pariisi arabeskid”, P. I. Filimonov „Asünkroon­ujumine”, Kärt Hellerma „Koidula käsi” (raamatust kõneles Joonas Hellerma), Simpser „Brüssel, linn tugevatele” (raamatust kõneles Indrek Koff). Autoritega vestles Igor Kotjuh.

28. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu noorte pop-up-kohvikus juttu Becky Albertalli raamatust „Simon vs. homo sapiens’i vandenõu”. Kohvikus juhtis vestlust raamatukoguhoidja Irina Möldre.

29. oktoobril tähistati Eesti Rahvusraamatukogu kohvikus „Poogen” põnevikukangelase Jack Reacheri sünnipäeva. Kõnelesid Krista Kaer ja Karl Martin Sinijärv, muusikat tegi Andres Roots.

29. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Ain Küti ajalooline krimiromaan „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood”. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Tiina Sulg.

29. oktoobril toimus Tallinnas Jaani kirikus Fanny de Siversi „Kogutud teoste” („Gallus”) III ja IV köite esitlus.

30. oktoobril esitles Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Kirjanike Majas raamatut „Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944—1949” (2020). Enam kui 800-leheküljeline põhjalike kommentaaridega raamat sisaldab Raimond Kaugveri 270 armastuskirja oma tulevasele naisele Sigrid Kurvisele Jätkusõjast ja Vorkuta vangilaagrist. Esitlusel kõnelesid Leena Kurvet-Käosaar, Andres Tarand ja raamatu koostaja Eneken Laanes, katkendeid kirjadest luges Alden Mayfield.

30. oktoobril esitas LendTeater Tartu Kirjanduse Majas Jaan Toominga lavastuse „Igavene armastus”, laval olid Anne Türnpu, Lauri Kaldoja ja Jaan Tooming.

Õnnitleme!

1. november — Arno Oja 70
1. november — Aivar Kull 65
14. november — Ilona Kivirähk 50
28. november — Peeter Torop 70

Estica

Rahvusvaheline auhind
Jüri Talvetile

Jüri Talvet kui luuletaja pälvis olulise tunnustuse — 2020. aasta Naji Naamani rahvusvahelise kirjandusauhinna. Ühtlasi on ta esimene baltimaalane, kes 2003. aastal Liibanoni ajakirjaniku, humanistist kultuuritegelase-visionääri, kirjaniku ja kirjastaja Naji Naamani asutatud preemia on saanud.
Naji Naaman on silmapaistev rahumeelse dialoogi edendaja rahvaste ja kultuuride vahel. Temanimelise fondi iga-aastase kirjandusauhinna saajate arv erineb aastati. Tänavu oli neid rohkem kui kunagi varem — neljas alajaotuses kokku 77, kes valiti välja rohkem kui 3000 kandidaadi seast üle kogu maailma.
Talvet on üks 23 kirjanikust, kes sai aupreemia (honor prize) kogu loomingu (for complete works) eest. Konkursile esitatud valimiku märkluuletuseks valis žürii Talveti luuletuse „Märtsis laulis süda”. Selle eesti algupärand koos tõlkega inglise ja jaapani keeles ilmus Naji Naamani auhinna aastaraamatus koos kõigi teiste premeeritute loomingu näidetega.

Piret Raua tõlkeid
teistes keeltes

Sel aastal on Piret Raua teostest ilmunud järgmised tõlked: saksa keeles „Das Ohr” („Kõrv”, Midas Verlag AG); leedu keeles „Istorija apie namelį, kuris norėjo būti namais” („Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu”, 700 eilučių); prantsuse keeles „Un jardin merveilleux” („Juurtega aed”, Éditions du Rouergue); läti keeles „Kā izglābt mazītiņo mammu” („Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”, Liels un mazs); inglise keeles „Ellie’s Voice or Trööömmmpffff” („Trööömmmpffff ehk Eli hääl”, Restless Books) ja sloveeni keeles „Uho” („Kõrv”, KUD Sodobnost International).

IV Tartu laste- ja
noortekirjanduse festival

Marja Unt

14.—17. oktoobrini olid Tartu kirjanduselu keskmes taas lapsed ja noored: neljandat korda toimus Tartu laste- ja noortekirjanduse festival, mis seekord ohutuse tõttu rohkem virtuaalset programmi ning klassi- ja koolipõhiseid tegevusi pakkudes tõi osalema rohkem kui poolsada last, noort ja täiskasvanut.
Eelüritusena toimus 13. oktoobril Tartu Linnaraamatukogus 4. klasside ettelugemisvõistlus „Mu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi”, mis oli ülevabariigilise ettelugemisvõistluse Tartu eelvooruks. Ametlikult avati festival 14. oktoobri keskpäeval Tartu Kirjanduse Majas, publik oli seekord kutsutud avamisest osa võtma veebiülekande vahendusel. Kõnelesid Tartu linnapea Urmas Klaas, linnakirjanik Carolina Pihelgas ning laste- ja noortekirjanduse auhinna laureaat Tuul Sepp. Avaüritus on järelvaadatav kirjanduslinna Tartu Youtube’i kanalil.
Peale laureaadi astus festivali ajal publiku ette enamik Tartu laste- ja noortekirjanduse auhinna tänavusi nominente: Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogus kohtus lugejatega Jaanus Vaiksoo, Annelinna raamatukogus esines Els Heinsalu ning teisel festivalipäeval toimunud neljandate klasside päeval osales Kairi Look. Tuul Sepp aga kohtus lugejatega lisaks avaüritusele neljandate klasside päeval Tartu Linnaraamatukogus.
Ettevõtmisi toimus ka koolides. Tartu Raatuse koolis oli noorte kirjanduskohvikus külas Kaia Raudsepp ja Miina Härma Gümnaasiumis esines noortele Urmas Vadi. Samuti avanes võimalus nautida festivali vabas õhus — Mika Keränen viis läbi kirjandusliku linnaekskursiooni. Seekord jõudis interneti vahendusel publikuni muudki: näiteks avaldati linnaraamatukogu Youtube’i kanalil juba tavaks kujunenud õpilaste raamatututvustused, samuti suvel valminud linnaraamatukogu Innomaleva videod. Interneti vahendusel oli jälgitav ka iga-aastane noorte luuleprõmm. Festivali lõpetas seekord kirjandusele ja loomadele pühendatud üritus, linnaraamatukogus 17. oktoobril toimunud lemmikloomaring „Kassid ja kirjandus”.
Nagu ikka, kutsus festival lapsi ja noori ka ise looma: toimus mitmes vormis ja mitmel teemal omaloominguvõistlusi. Juba möödunud aastast tuttaval õpilaste luulevõistlusel sai seekord osaleda tekstidega, milles on kasutatud üht või mitut sõnadest „päike”, „mõte”, „sõna”, „säde” ja „vabadus”. Kooliõpilastest ja Tartu ülikooli tudengitest koosnevad žüriid jagasid auhindu kolmes vanuseklassis. Võistlusele saabus 102 tööd eri vanuses lastelt ja noortelt, 4. klassi õpilastest kuni abiturientideni. Esindatud oli suur hulk Tartu koole, kuid osalejaid oli mujaltki Eestist. Lausa kaks konkurssi oli pühendatud paljude laste ja noorte lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki 50. sünnipäevale. Esimene neist kutsus huvilisi lugema läbi ühe Kivirähki jutu ja kirjutama sellele oma lõpu, osaleda võis individuaalselt või kollektiivselt. Samuti kutsuti lapsi üles joonistama Kivirähki lugude tegelasi, kes on neile hästi meelde jäänud, paistnud omamoodi naljakad või isegi veidrad. Saadetud töödega saab tutvuda Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noortelehel.