Miniatuuritsükkel

Kuu

Z. H. vaimus

Kuu pole muu kui Fortuna tagumik, magus tükk karamelljuustu. Punane nagu viimnepäev. Kui paisuv tagumik on minu poole, on sõnum selge. Kui kahanev tagumik on pööratud minust eemale, ei mõjuta see sõnumi selgust. Ma pole paraku Kapitooliumi hani, mind ei päästeta selleks, et päästa kõiki või vähemalt kedagi teist, olen tavaline tasandiku eesel hundinahas. Kui ma ulun, siis arvatakse, et kusagil on kajakas juhuslikult sabapidi tõrvatünni kinni jäänud.

Betelgeuse

Loodame, et just meie saame tunnistada, kuidas sa lähed märatsedes öösse. Loodame, et agoonia algas umbes siis, kui teutoone langes kui loogu; loodame, et su leegid lahvatasid toona, nagu nad lahvatasid siin kandis Jeanne’i ja Jani pea kohal. Su valgus ajab pea segamini koerlastel ja luuletajatel, nad ei tea enam, kumma poole ulguda. Korraks pole päeval ja ööl vahet. Pilgar kestab paar nädalat ja siis kaod sa igaveseks, Orion jääb oma paremat õlga igatsema. Ööd on siis pisut rohkem öö poole, me kõik pisut vähem metsa poole.

Algol

Kui kangelane eraldas kurja kuninganna keha peast, muutusid kolbast kasvavad maod kaheksaks jalaks, kuninganna hakkas käima haudasid rüüstamas ja kirikuraamatuid närimas. Pikapeale harjuti esivanemate puudumisega, ämbliku pilgu vastu leiutati nii antibiootikume kui antidepressante. Talle pakuti filmirolle, aga tal oli halb komme enne võtteperioodi plehku pista. Lõpuks jäi ta auto alla ning tema kivistunud jalgadest sai teha paar tõeliselt vastupidavat kaitserauda.

Zeta Reticuli

Kodu poole roomava kaubandusaluse emaarvuti avastab segase signaali ja suundub selle poole. Irratsionaalselt uudishimulikud astronaudid ronivad kõige pimedamasse auku, kuhu pole neil mingit asja. See on sama hea, kui süüa lõunaks nakkushaigust. Häving avab oma suu nagu nahkne lill ja kasvab nagu elu, tema kurku ei kao ainult üksikud vanapaarid, vaid terved rahvad. Mis lõhki ei ole, saab lõhki löödud. Aga võimalik, et läheb sootuks teisiti, et hävingu allikas hävineb ise; meid ei kaitse mitte kangelanna leegiheitja, vaid aparatuurile kättesaamatu tasakaal.

Alpheratz

Liblika tekitab joon, mis tiirleb kahe lähestikku asuva punkti ümber. Muidugi, joon ise koosneb samuti punktidest. Ühes neist, seal kusagil, punkti kaugeimas nurgas, elame meie, püüame täiustada täiuslikkust, arutame, kas kunagi saame näha hobust, kellel on nii tiivad kui ka naba. Kõik, mis eksisteerib, on raiutud elavhõbedasse.

Vega

Ma ei kujuta sind hästi ette, aga anna mulle andeks, et pead õppima seilama liivaookeanidel. Kaldale pole võimalik jõuda, miraaž pole enam silmapiiril, vaid silmapiir ise. Olen kindel, et tuleb päevi, kui pilvkate hetkeks rebeneb ja pea kohal avaneb sügavus, millel puudub pind. Tundmatu eluka tuluke sunnib sind endale järgnema ja sa mõtled taevasest jaaniussist, mõtled oma kaugele järglasele, keda sa ei suuda ette kujutada teisiti kui vaid tundmatuseni teistsuguses maailmas. Maailmas, milles eluka tuluke paistab ammu mujal, temagi on jõudnud omajagu seilata. Tagasi sinna, kust ta on näha minule.

Alderamin

Alati on kasulik mõelda kuningale, kes läks ajalukku valel põhjusel. Mitte sellepärast, et ta elas teisel pool suurt jõge, mille suunda ei teatud. Või ajas, mil kauged mandrid nägid kaardil välja nagu pannkoogid. Ei, kuninga nime oli vaja vaid selleks, et rääkida kuningannast. Kumb oli rumalam: kas naine, kes ei pidanud piiri ja uhkustas lõputult oma iluga, või mees, kes sellise naisega abiellus? Kuningale jäeti tema parem käsi, aga seegi kobab pimeduses, kusagil oma naise säravate rindade kohal. On neid, kes kuulevad ahelate häält. Rändaja, peatu ja tõsta pilk, sest kuninga tuhm naeratus hääbub just sinu auks.

Plejaadid

Soovitan tuvisid mitte puutuda. Mõni neist võib osutuda oma lähedasi leinavaks neiuks, kes ei pane sitast pööningut enda ümber tähelegi. Ühel hetkel ta ärkab ja saab aru, et soojussõlm on vahepeatus. Sellisel tuvil on kombeks saputada katuseaknal tiibu, tolm hajub nagu tõotatud maa kuld. Seejärel lahkub tuvi linnast, milles ollakse veendunud, et taevas on koht, kuhu suunatakse pööningute koli. Tuvi kerkib, tuul kannab ta läände, kus ta liitub oma õdedega. Tema nägemiseks pole vaja muud kui elektrikatkestust. Kui ta sulle ilmub, tõmba selg kühmu ja paat kaldale, mine tee tuli alla.

Marss

Sa oled ammu surnud, aga sinu järgijad mitte. Asulad kasvavad üksteise sisse, mitmusest saab ainsus. Keegi kasutab iga vaba hetke ütlemaks: muide, ma arvan, et Kartaago tuleks hävitada! Aga Kartaago on ju siin ja seal, eikuskil ja kõikjal. Tikutulega ei jaksa keegi otsida, seega otsitakse kahuritulega. Tabatakse kõrvalisi objekte, virmalised vajuvad maapinnale nagu karuputkede räbalad. Linn osutub altariks ja ta elanikud ohvriks. Võimalik, et mõni põgenik jõuab sinuni ja avastab maa, kus tuleb saada hakkama ilma nähtamatute jõududeta. Maa, kus saab elada ainult maa all.

Veenus

Pole saladus, et armastuses on nähtavus null, armastuse rõhk litsub laiaks, kui armastus oleks jõgi, voolaks ses laava. Armastuse seeme pisteti kasvuhoonesse, mullast võrsus taim, mis põhjustas kasvuhooneefekti. Kõigepealt surid taime juured, siis kadus latv üha tihedamasse pilvkattesse. Seal käib tõsine andmine, armastuses ja sõjas pole tuule kiirusel ülempiiri. Hommik ei ole seal kunagi õhtust targem, neid kahte on ülepea raske teineteisest eristada.