*
me oleme ikka veel inimesed
peale kõiki neid aastaid
naljakas kas pole
ja mis veel naljakam
me oleme ikka veel need samad inimesed
kellele vanemad andsid jalga traksidega pyksid
pähe lollakad mytsikesed
ja tegid ilusas kohas pilti
need samad kes
läksid kooli
hirmust kanged
ja see kangestus kestis kuni selle ajani
mil meie vastassoost klassikaaslased
muutusid millekski muuks kui lapsed
ja siis meid visati välja
keda klassist
keda koolist
raske uskuda
et me oleme need samad inimesed
kes olid esimest korda armunud
peale neid kõige esimesi kordi
mustvalgete filmide poolataridesse
või kes teab kellesse
kes läksid hommikul välja
ja said aru
et sõgedais lastelauludes kiidetud kevad
on olemas
yle kylmunud ja tuhmi maa
eestimaa kõle kevad
ilma soojuse ja värvideta
on olemas
õhus midagi
nagu terav nuga
lõikas sisse niiske õhu värskus
ja armumine
need olime meie kes seda tundsid
kes seda usuks
teised ehk usukski
kellele me oleme vaid näod
mööda libisevast bussipeatusest
nemad võivad meist ju kõike uskuda
nagu teleseriaalide tegelastest
aga ise enam ei usu
et need olime meie
kes olime kunagi õnnelikud
arvasime et nii jääbki
tegime rõdu peal kallimaga suitsu
vaatasime akna all kasse
ja pyydsime neid kokku lugeda
ja nii oligi
ja jäigi
ja oli veel aastaid
ja siis enam ei olnud
meie luud ja siseelundid
peaks vist olema samad
või miski nagu oleks
me ju oleme need samad inimesed
me oleme veel inimesed
kuni me enam ei ole
kui me muutume mateeria osaks
milles pole ei kasse ega kevadeid
ega poola filme
*
kui uks sulgub
ei juhtu midagi
sa keerad võtit
paned jaki konksu otsa
tõmbad saapapaela
sõlm läheb lahti
võtad saapa jalast
ja teise
mitte midagi ei juhtu
kiiresti
sööd
pesed nõud
hambad
istud arvuti taha
paned muusika mängima
teed kõiki neid asju
laualamp kuumutab tolmu
tuttav lõhn aastate tagant
ja kõik teised asjad
mis kaovad
enne hommikut sa näed
valge udu varjab kõike
enne hommikut sa tead
see kõik kaob
kaob kiiremini kui arvasid
see udu
see mis udu taga
see suvi
need sinikad
tunded
haigused
tolmused saapad
kulunud õlgadega nahkjakk
seinad
uks
algul ei juhtu midagi
ja siis on kõik kiiresti läinud
sa oled läinud
ja siis ei juhtu enam kunagi midagi
*
ta ei öelnud
et mina peaks kõndima
kui ma hambaid pesen
ta ytles et tema
teeb seda
ma ei mõelnud
et ka mina peaks nii tegema
ja nyyd ma teen
ma tegin kõike ytlemata
ja mõnda asja
ka ytlemise peale
nyyd on kõik mis mult oodati
tehtud
nii hea kui halb
ma oleks teinud veel
palju asju
kui oleks öeldud
või oodatud
koera elu
on parim
mida tahta
kui perenaisel on õrnad käed
*
veider on ööbida eesti saatkonnas
selles linnas
mis oli mu teine kodu
kus ma armastasin
ja mind armastati
mitte kaugel
sellest õitsva tagahooviga vanast majast
kivitrepist
mille tegi keegi valters
ornamentidest
laguneva krohviga
magamistoa laes
väiksest köögist
mille akna taga
teised punastest tellistest myyrid
naabritega yhisest
hallitavast vannitoast
kus ma sain elektrilöögi
harjumatu
veider
aga riia telefonikataloogi
aastast 2007
loen hommikul läbi
kui kaineks saan
*
vaatasin
et juba jälle täiskuu
alles oli
siis sain aru
et see on see teine
päike
kui kergesti
võib hajameelne inimene
valvsuse kaotada
*
ma tean et ma elan selle päeva yle
nagu ma olen elanud yle
kõik need eelmised päevad
ja elan edaspidigi
selle päevani kui ma enam ei ela
ja ei pea mõtlema
kuidas ma selle päeva yle elan
