18. juuli 2000: Jah, olen liiga palju [„Meistri ja Margarita”] interpretatsioone lugenud ega mäleta enam, mis oli enne, mis pärast ja kus. See ongi ehk hea. Nüüd hakkasin paari kuu järel üle lugema teie doktoritööd, ja muidugi olid seal paljud vastused küsimustele, mida teile nädalavahetusel saatsin. Olin nad lihtsalt jõudnud juba ära unustada (näit isegi pokoi ja sveti, aga ka vangilaagri kohta). Palun tüütamise eest vabandust.
Ikkagi, kes laseb vabaks Pilatuse? Margarita soovi peale öeldakse, et pole vaja, Jeesus tegi selle [vabakslaskmise] juba ära, ometi kordab soovi ka Meister… Siin toimub midagi.
Ja ikkagi on segane lause Kto-to (kes? Jeesus, Jumal, Woland) otpuskal na svabodu Mastera, kak sam (Master) on tolko otpustil im sozdannogo geroja (Pilatus?) Eto geroi ushol v bezdnu (kuristikku läks ju Woland)… proshtshonnõi… Pontii Pilat. (Pilatus kõnnib Jeesusega kuukiire peal!)
Olles ise kirjanik, hakkab mulle close readingu järel üha rohkem tunduma, et lõpp on kiirustamise ja tegelikult ka mõistetava suure ambitsiooni tõttu kohati segane ja vigane. Ta on tahtnud oma suurt süsteemi kuidagi lõpus kokku sõlmida, kuid mulle tundub, et siin võib korrata Elioti arvamust Hamleti kohta: Shakespeare maadles selles teoses probleemiga, mis käis tal üle jõu, sest püüdis väljendada väljendamatut. „Me peaksime mõistma asju, mida Shakespeare ise ei mõistnud.” Terv. Mati

20. juuli 2000, kl 23.07: Ei, proua Irina, ma ei taha midagi, tahtsin ainult abi ja kaastööd. Anna andeks. Ma ei teadnud siin ju kellegi teise käest neid asju küsida. Läksin liiale. Kohtumiseni esietendusel. Mati

20. juuli 2000, kl 23.47: „Margarita sooviga Pilatuse vabaks lasta ei ole Teil õigus: siis kui tema palub sellest, ei tea ta veel, et Jeshua palub Meistrit samast. Margarita saab sellest teada alles pärast oma repliiki.”
Kulla Irina! Ega ma päris loll ka ei ole!!!! Mind lihtsalt paneb imestama nii tähtsas kohas… jah teose kõrgpunktis esinev esimese taseme psühholoogiline realism. Ma võiks kuus tundi rääkida, mis ma sellest arvan, aga ma olen nüüdsest vait. Olen kurb, et olen teid solvanud. Kohtumiseni esietendusel. Mati
21. juuli 2000, kl 7.27: Tulin Mati Klooreni peiedelt ja olin nagu mingi Lihhodejev hommikul. Võtan kõik kirjad tagasi. Lugesin nüüd kõik uuesti üle. Aitäh. Loomulikult küsin veel ja veel. Teen seda võib-olla õige varsti. Andke andeks, olin kuidagi agressiivne. See ei kordu. Mati

21. juuli 2000, kl 7.53: Mind paneb natuke hämmastama see ambitsioon B[ulgakovi]l, et Jeesus ise luges ta romaani. Me ei saa ju romaanist ka aru, millal see lugemine toimus. Pärast ülestõusmist? Ega ta ristil romaani ei lugenud… Teisalt, kirjaniku surmaeelsest psühholoogiast võib aru saada.
Noh, pr. Irina, nagu te näete, olen ma tegelasi ja sündmusi suhteliselt vabalt käsitlenud, ehkki arvan, et sisuliselt püüan olla autoritruu. Aga ma olen nii häbematu olnud ka Shakespeare ja Tammsaare puhul, ise lapselikult väites, et kirjanikuna saan ma teisest kirjanikust ja tema motiividest aru. Seepärast ma ütlengi pealkirjas, et „näidend… motiividel”. Et pahandus tuleks minu peale.
Too puudel — jah, ega ma puudlit tahagi. Aga rekonstruktsioon viis mõttele, et millegi järgi ta pidi ju rekonstrueerima… et on veel mingi pikem hullumaja koht.
Nagu te näete, on mul läbi töötamata Juudas/Aloizi. See sureb ja ärkab kogu aeg, kas „reaalselt” või „tsitaadina” või… Mul on paratamatult vaja, et minu Aloizil oleks mingi kasvõi banaalne motiiv. Ma ei taha teid hirmutada, aga võib-olla lisan ma (ühe lausega) mingi vulgaarse põhjenduse. Aga kogu Aloizi rida on mul hetkel läbi mõtlemata.
Rjuhhini sissejätmiseks on mul teatriinimese praktiline põhjendus. Ma ei taha Ants Anderit enne teisi koju lasta. Ta on vana, nässakas mees, traagilise olemusega (kunagi mänginud ka Zapiski iz podpolja — mitte minu lavastuses) ja mul on tunne, et polüfoonia huvides oleks hea, kui ta aeg-ajalt kuskil tolgendaks ja kordaks, et ta on endas pettunud ja tahaks midagi rohkemat jne.
Välja töötamata on mul ka see vahe-coda, kus maagiline seanss ja ristilöömine (mis on kogu aeg kestnud) segi lähevad. Tegelikult seal ei toimi reaalne aeg. Arvan, et see tuleb (kui tuleb) mul alles laval välja. Jah, veel kord vabandan paari turtsaka kirja pärast. Oli halb tuju. Muidu ma pole selline. Tervitades Mati.

28. juuli 2000: Tahtsin lehitseda siiski mõnd klassikalist teost ja olen tellinud ning praegu saanud Pittmani Writers Divided Self ja Barratti Between Two Worlds. Pean nad rahvusraamatukokku tagasi andma alles 10. augustil. Kas Te tahate neid ka veel sirvida või kopeerida? (Muidugi juhul kui minu Bulgakovi-maniakaalsus teilt igasugust Bulgakovi-huvi pole ära võtnud.) Tervitades Mati

1. august 2000: Irina, miks Teie arust Afranius valetab hukkamise detailide kohta Pilatusele? Ka Te olete kuskil midagi sellest arvanud? Tuletage meelde, mul on kõik segamini. Jeesus ju joob, ei ütle midagi argusest, ja ei sure janu kätte. Mulle tuli see meelde, kui lugesin Matt F. Oja Bulgakovs Ironic Parallel between Margarita and Afranius.
Saadan ühe teksti. Nüüd on asi selles mõttes kriitilises punktis, et ma olen teda õieti monteerimas ja nüüd näen, kuhu saab veel miskit panna. Lasin Bezdomnõil korra hullumajast ära joosta, kohe algul. See on veidi riskantne, aga ma mõtlen veel. Lõpp on palju muutunud, aga palju on veel teha. Tervitades Mati

6. august 2000: Irina, mida tähendab see väljend kak-nibud — peale seda Margarita ütlust, et ztchem võ menja trevozhite? — enne veini joomist? Kuidas seda tõlkida? Mati

16. august 2000, kl 6.18: Olen üle sirvinud tuntumaid uurimusi. Kas mul on õigus, kui mulle esimestel lehekülgedel tundus, et Mahlowi Text as Cipher on natuke imelik ja seda ei maksa tõsiselt võtta? Mati

16. august 2000, kl 6.50: Kuna Bezdomnõi hakkab end pidama ristilöömise hetkest peale Matteuseks, tunnistajaks (ma ei tahagi lasta näitlejal mängida Jeesust ristil — see poleks eetiliselt õige), siis haudun ma koletuslikku ideed. See kõlab Teile blasfeemiliselt, aga ma tahan I v a n Bezdomnõi järgmise rolli nime asendada J o h a n n e s e g a. So. võtta teise evangelisti nime. See klapib ka apokalüpsisega.
Uues variandis loevad nii Aloizi kui ka Rjuhhin tihti Pushkini Mozartit ja Salierit. Mati

16. august 2000, kl 9.13: Saadan mõned täiendused. (Neid on muidugi palju rohkem.) Esimese täienduse valguses: oskate soovitada mõnd head pilti Bulgakovi büstist? (neid kindlasti on). Kui saate laenata, oleks hea. Ma ei viitsi enam otsida, aga Teil on kindlasti meeles, kus. Tooksite siis video ja selle koos? Kas homme teatrisse või peda valvelauda. Veel pisiküsimus: kumb peapool Pilatusel valutab, ehk tuleb teil niisama meelde? Mati

16. august 2000, kl 23.29: Tegin täna radikaalseid muutusi. Lisasin refrääne — nagu Te näete, kordub erinevate tegelaste suus lause „kell on varsti kaksteist” jne jne. Olles selle kõik ära teinud, leidsin, et ma ei tohi kodus enam välja mõelda rohkem!!! Niikuinii hakkan Tartus muutma. Nii et see, mille ma nüüd saadan, on variant, mis paljundatakse ja näitlejatele ka välja jaotatakse.
Palve: eessõnas mainitakse Teie nime. See tuleb väljaspool teie tahtmist ka kavalehele. Koos teiste nimedega. On dots või prof?
Kui Te olete Gombrowiczi ära vaadanud, võiks füüsiliselt kokku saada ja lobiseda, sest ega ma ei saa hetkel isegi aru, mis asja ma siin ajan, ja üldse neist mäludest ja muust võiks lobiseda — vastutustundetult.
Naljapärast lisan ka fantaasiad, mis ma oma kostüümikunstnikule olen omavahel kirjutanud. Ta ei tee täpselt nii, vaid arvestab seda.
Homseni. Kui tulete pool seitse, siis ma tahaks teid hetkeks tutvustada NYC ülikooli draamaprofessori Mardi Valgemäega, kes on viimase paari aastakümne jooksul mõjutanud tugevasti eesti teatri palet. Piletid on kassas, aga mind võib küsida valvelauast. Mati

13. september 2000: Tahaksin küll lugeda, mis pakute. Millal jätate valvelauda?
Mul olid vahepeal väga keerulised ajad, sest Dvinjaninov (Korovjov) läheb Nukuteatri peanäitejuhuks ja ehkki tahab mängida, on tal Tallinnas nii palju tegemist, et ma ei saa temaga päris arvestada. Palu (Azazello) läheb Pärnu, kuna Vanemuine ei taha ta naist. Ehkki tahab mängida, ei saa ma temaga arvestada. Olukord oli päris õudne. Häid näitlejaid ei ole kuskilt võtta. Vanemuises on samal ajal üks inglise lavastaja, kelle tükis on 6 meest (!) kinni ja seda ei saa muuta.
Tegin mõned operatsioonid, mis nüüd pole enam filoloogilised, vaid teatripoliitilised, kusjuures ma B teksti peaaegu ei muutnud. Ühendasin Korovjovi ja Azazello Korovozelloks, sest ega nad funktsionaalselt eriti ei erine. Seda mängib E. Näitlejate Liidu esimees Rein Oja, freelancer (viimati mul Richard III-s Edwardina). Ühendasin ka Rjuhhini, kel oli ainult üks monoloog, Juudase, Aloizi ja Varenuhhaga, seda mängib Ants Ander. Temalt võtsin ära Kaifase, keda nüüd mängib Rimski, kes võib olla ka direktori kõrvalt näitleja. Rimski on Adlas (Laulatuses Isa, ta on natuke juudi tüüpi ka). Nüüd ei olnud mul jälle Meistrit. Seda nõustus mängima Vanemuise noor draamajuht Ain Mäeots ise.
Põhitekst ei muutunud peaaegu üldse.
Nüüd — kolm sülitust üle õla! on asi esialgu korras.
Lugesin uuesti Alfred Barkovit. Kuidas temasse suhtuda? Ühelt poolt ei saa ma seda Gorki-juttu ju uskuda (ehkki mulle meeldivad vahelduseks kõik alternatiivsed suhtumised), teisalt on tal väikeseid huvitavaid tähelepanekuid — nagu näiteks see, et Bezdomnõi kardab Margaritat lõpus sellepärast, et see ei heida varju. Jne.
Kohendan nüüd uute osaliste pärast veel natuke teksti ja saadan siis Teile ka selle, mis läheb paljundusse.
Proovid algavad oktoobri keskel. Esietendus on 20. detsembri paiku. Teater on olnud positiivne. Isegi üks videoprojektor, mis maksab 140 000, lubati osta. Kas olete nõus kunagi selle aja sees Tartusse sattudes trupile natuke rääkima? B-st jne. Ootaks Teid väga. Mitte muidugi mu jalgealust õõnestama. Aga te ju umbes teate, mis mul on ja oskate rääkida seda, mis neid innustaks? Terv. Mati

20. oktoober 2000: Olen nüüd Tartus. Ajaleheväljalõiked unusid mu kätte Tallinnasse. Kui satute mõneks päevaks Tartusse, kas saate mulle mõni päev ette teatada? Mida ikkagi sosistab Margarita Meistrile kõrva 24. peatükis? [—] Mati

12. november 2000: Saadan lisaks eraldi ühe pisikoha, mis mulle teeb kõige rohkem peavalu. Teatris ei saa ju kõike mängida, mis kirjandusteoses on…
Kas ma saan nii aru: Jeesus on Pilatusele niikuinii andestanud. Woland laseb nii Margarital kui ka Meistril veel omakorda andestada — nende endi pärast? Margarita andestus Wolandit eriti ei huvita, ehkki Frieda andestus (kokkuleppimatu) talle isegi justkui meeldis. Meistri käest pressib ta ikkagi välja andestuse, mis on (jälle!) niikuinii tehtud. Ma ei saa aru, mis see kokku tähendab.
Kahju, et Te ei saa Tartusse tulla. Oleks tore, kui Te räägiksite sellest, mil­lest ma ei jõua rääkida. Sain sellest aru, kui 26-aastane näitleja mu käest küsis, et kas eelmisel eesti ajal seda ei mängitud Eestis, so 30-ndatel näiteks? Ta on muidu kõigega kursis, aga ta ei olnud nagu aru saanud, et romaan praktiliselt ilmus välja 60-te lõpus.
Eks ole, Irina — möödunud sajandi asjad, kes neid ikka mäletab…

20. november 2000 [pärast telefonikõnet — Irina Belobrovtseva märkus]: Ta ütleb (enne surma): Mulle meeldib! Paljaks ja kohe! Põmm ja valmis!

17. jaanuar 2001, kl 00.11: Jäle arvustus oli Sirbis, ühelt noormehelt, kes peab end uueks Tuglaseks ja kes rääkis eelkõige inetult näitlejatest. See vihastas mind. Aga seda pole internetis.
Ekspressis kirjutab varsti Vahing, aga nagu ikka peamiselt iseendast. Kolmandal korral oli isegi rõdul olnud lisatoole! Ja maja ees oli pileteid küsitud! Ega see kaua muidugi ei kesta.
Kas Haravee küsis seda siis, kui käisite loengut pidamas? Siis me ju alles jõudsime lavale. Mina ei tea, vana inimene ja kibestunud, kui tahab, las loeb, ega see enam midagi ei muuda. Mati

17. jaanuar 2001, kl 23.52: [—] Olen küll puhanud ja teen juba uusi proove. Mu naine läks kolmeks kuuks ju Indiasse, juba enne esietendust, ja oleme kassiga kahekesi. Saadan edasi pärast ka paar katkendit TÜ teatriteaduse õppejõu Luule Epneri kirjadest, mis mulle mõjusid hästi. Mati

27. märts 2001: Tshehhov pole küll nii väga Sinu ala, aga kui sa kohtad muu seas mõnda huvitavat või ekstravagantset uut seisukohta, artiklit või raamatut, siis pea mind meeles. Täna saan kuuldavasti lavastajapreemia, vist Laulatuse ja MM eest, kui ma olen õigesti aru saanud. M

10. mai 2001: Vist lähen jah [Sovremenniku] Kirsiaeda vaatama. Kui teie poole pöördub noor juhtiv teatriteoreetik Madis Kolk mingis asjus, siis mina protezhee­rin teda: kuulake ta ikka ära, ta on selline noor ja tark — nagu meiegi oleme kunagi olnud. Mati