Tegelik elu

Daj mne oposnosti, malenkaja neznakomka
Iggy Pop
I

jah ma tahan elada kapitalistlikus maailmas mis
on üks organism mis kui suleb silmad näeb
kollaseid siniste rantidega tüdrukuid kui
catulluse luuletuses või anekdoodis tüdrukust

kes öö hakul ei räägi autokraatiat ja kongi
ingleist kaunimaks o factum male o tüdruk sina
sa inimeste ängide vilunud magamaseadja ole halb
ole väga halb ja ära aita mind mu lühikeses vaevas

sina tüdruk mustasilmne iseenda prohvet kellest saab kõrk
ja tumm röövel ehk juba saigi prohvet vähemasti minu
juudisilmad laup ja keel ja nuga on veel ikka nagu välismaalasel

kes tahab enam elada kapitalistlikus maailmas aga tõtt öelda
kui valulik on kahe ihuorganismi õitseng nagu ütles vana metropoli
juudist alkohoolik näeb paljas naine minu eas mind paremini läbi

II

ikka ma leian kivi mille maa vihmad ja tuul
on muutnud inimesele sobivaks sa raiud hingusega
jumesse kiviseid pilte linnu laululiigutusi aga eales
oma ihus prohveteid ei tunta kodukandis sa pissid

imemärkmikusse ja vihmad tuul ja rohi raiuvad kivisse
kiviga ihhu kiviga ihuga kivvi iharaid pilte
mu madalas toas külastas mind täna heavaim täis
peaga ma ei esitanud ta tuttavale pilgule etteheiteid

ma äsja märkasin üks redel ripub taevas pea meeles
su kõri keldri vilust ööst on mulle sulnim puhkepaik
äsja märkasid pea meeles et üks redel ripub taevast

aina kollakas valgus heletab linna ja õhtud on pikad
tervita mind ikka kui pole paika mis minunimeline
laagrihoovis kajab äratustrumm hommik on külm ja niiske

IV

niguliste õpetaja lööb puldi prohveti pähe pilbasteks tema esimene
vägitöö küürus pedagoog käsib ehitada inimese ja karja ja vilja
hävitajatele uusi kambreid timukaile kambreid millel mõtted
konkretiseeruvad muistsed naised on kohandatud hilisema aja vajadustele

ja vaata vihmal pole tähendust ja ajal lõhna naine
nagu täiesti harilik laud ja taburet maa tirib kannast
rohi tirib varvastest nüüd on sul väljapaistev koht sinitaeva
tänavapildis olen sind näinud paljude noorte inimeste seinal

mina olin noor kui sa elasid kuni kapitalistid su
kätte said jerusalemmas puusepp on terve öö olnud ametis
ehitades uusi vaate kus pildid konkretiseeruvad

meil kapitalistidel tuleb ehitada kamber õrnu ja jõuetuid
mehi ühtviisi kalliks peavad oma küpsemal ajal uneluses
naiste säratavad silmad me oleme uhked ja heidame end orjusesse

V

nad tahavad midagi päästa mida nad räägivad õhtumaa
tsivilisatsioonist rääkigu pealegi ma ei taha enam
mõelda mõtteid mis mulle sobivad eile õhtul lamasin
selili teki all ja vaatasin su avali ihu teki peal

jalgu täpsemalt kõik olemuslik ongi näiline mõtlen edasi räägin
nagu kohvikulauas ma ei oska elujuhiseid anda olen õnnelik
oi kui raske on neis provintsides midagi kõlbulikku
hamba alla saada naistest ja veinist rääkimata

igal pool voolab saladust nagu mahla päise päeva käes
haarab viirastus möödujast jäik kollane udu on tulvanud
kõikjale sipelgapesalikus linnas linn on jäik nagu mõõk

võimsa eestimaa kitsastes soontes ühel hommikul kui
linn jäljendas näitlejat kui poleks olnud ta pilgus välkuvat
tigedust selili teki all kutsunuksin sind kui sa poleks tulnud
VII

olen sandis seisus minu vabandused ei toimi enam mis on
allakäik seda küsimust peab ikka uuesti küsima kurvad
on sinised laternalilled veebruaris linnas rippumas
redeleil ja vaatamas alla olen nii paljude mõttekate sõdade

määndunud kangelane mis on allakäik tema positsioonid
on äraarvamatud kirjutaja surmast ma eleegiat ei kirjuta
selles pole midagi kurba kohvikulaud mille peal
on potilill õlu ja eelmises kirjelduses kirjeldatud vabandus

õlu voolab kaldu loob kurvikaid figuure magus õlu
magusas suus külgede peal ilusad põsed aga tagant
suur ja pidulik — pürotehniline ja vaikne nagu hommik

tüdruk mustasilmne ei jäta midagi niisama ta peab
muutma vihma enese tähendust pean taeva tühjaks imema
kuni olen nii väsinud ja pühin suu su juuste külge kuivaks

IX

võibolla olen ma kurb võibolla sai lolli moodi
joodud elus on ainult kaks head asja üks on moodsus
teine ratsionaalsus ehk oled sa kurb ehk sai lolli
moodi joodud ehk sa oled kurb ehk olen ma kurb võibolla

sai lolli moodi joodud kodusoojad kodukülmad sõrmed
mu mullastes juustes meikimata silmad elektrivalguses
ent mida kostavad meist meie esivanemad kui meie ei näe välja
nagu prostituudid tahaksin olla juba naine juba naine

hoiame vandeseltslaslikult teineteise kaelast kinni nii
on julgem olla nii tahaksin olla küps kaldun plaanist
kõrvale väljun lahingust elu on piisavalt pikk

ühel õhtul ostan vabaduse väljaku kioskist hamburgeri fanta ja paki punast marlborot ja juba mõttes maitsen su ihu barbituraate ehk ainus kord mu elus kui tegelikkus on mulle paistnud niisama kaunis kui ideaal jah elu on küllalt pikk et võida tunda
kapitapilalalistlikust
ühiskonnast
mõnu.