27. oktoobril tähistati Kirjanike Liidu saalis Minni Nurme 100. sünniaastapäeva õhtuga „Kui on õnne, siis elame”. Kõnelesid ja lugesid Eeva Park, Doris Kareva, Enn Lillemets, Minna Hint, Adam Cullen, Rein Põder, Elise Jalonen, Tiia Kriisa. Kõlas Minni Nurme luule ja tema tõlked eesti keelde.
28. oktoobril sängitati Karl Ristikivi põrm Eestisse Paadrema kalmistule. Järgnenud mälestusõhtul kõnelesid Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, Karl Ristikivi Seltsi esimees Janika Kronberg ja kirjanik Enn Nõu.
1. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Istõ inemine suurtii veeren” esitasid Kirjanike Liidu saalis oma loomingut võru keeles kirjutavad naised Kauksi Ülle, Häniläne, Riina Trumm, Ene Säinast, Milvi Panga, Anna-Liisa Vaher ja Leila Holts.
2. novembril esitles kirjastus „Hea Lugu” Viru keskuse „Rahva Raamatus” Holger Kaintsi teost „Mälestusi raamatutest”. Autorit küsitles Tiina Kaalep.
2. novembril esines Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” UNESCO kirjanduslinna Tartu esimene resident Andrej Tomažin Sloveeniast, temaga vestles Rauno Alliksaar.
3. novembril avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 5. rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Triennaali võitis Alessio Bravo Itaaliast Christine Beigeli raamatu „Vaal bussist nr 29” illustratsioonidega, teiste seas sai žürii diplomi Priit Pärn Eno Raua raamatu „Kilplased” illustratsioonide eest.
4. novembril korraldasid Maniakkide Tänav ja Tuuli Tolmov Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lühijuttude kirjutamise töötoa.
6. novembril Tallinnas Viru keskuse „Rahva Raamatus”, 11. novembril Viljandi Centrumi „Rahva Raamatus”, 13. novembril Tartus Tasku keskuse „Rahva Raamatus” ja 18. novembril Varnjas Voronja galeriis esitles Vahur Afanasjev oma romaani „Serafima ja Bogdan”. Tallinnas vestles autoriga Tiit Aleksejev, Tartus ja Viljandis Jan Kaus. Katkendeid teosest luges autor. Voronja galeriis avati ka Peeter Alliku linoollõikes illustratsioonidest näitus.
6.—9. novembrini toimus kirjanike raamatukogutuur Eesti raamatukogudes. Põlva- ja Võrumaal käisid Kaupo Meiel, Kai-Mai Olbri, Andrei Hvostov ja Birk Rohelend; Valga- ja Viljandimaal Eeva Park, Indrek Tart, Katrin Väli ja Ivar Sild; Jõgeva- ja Tartumaal Kärt Hellerma, Mihkel Kaevats, Adam Cullen ja Kristjan Haljak; Saare- ja Pärnumaal Jan Kaus, Eva Koff, Tarmo Teder, Urmas Vadi ja Maire Liivamets; Lääne- ja Ida-Virumaal Vahur Afanasjev, Aapo Ilves, Piret Jaaks ja Silvia Urgas; Läänemaal ja Hiiumaal Igor Kotjuh, Carolina Pihelgas, Kaur Riismaa ja Triin Soomets ning Rapla- ja Järvamaal Vladislav Koržets, Jürgen Rooste ja Veronika Kivisilla.
7. novembri kirjanduslikul teisipäeval tähistati Tartu Kirjanduse Majas Jaan Undi 70. sünniaastapäeva. Esitleti ajakirja „Vikerkaar” 9. numbris ilmunud Jaan Undile pühendatud kreeka valimikku „Lupus Tartuensis 70”. Kõnelesid Kaarina Rein ja Märt Väljataga. Kõlas hümn Demeterile klassikaliste filoloogide esituses.
7. novembril esinesid Tartu Kirjanduse Majas Merca ja Urve Voitk (akordionil) õhtul „Revolutsiooniline situatsioon. 100 aastat riigipöördest”.
7. novembril autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat võitjaid. I koha sai käsikiri „Auklik päev” (Kadri Kiho, ill Mirjam Siim), II koha „Ahhaa!” (Els Heinsalu, ill Kristi Kangilaski), III koha „Väike armastuse lugu” (Tia Navi, ill Kadi Kurema). Eripreemia pälvisid käsikirjad „Sinu väike ajaraamat” (Jaak Kikas), „Vihmapilve suur soov” (ill Anne Linnamägi), „Hommikukontsert Matsalu linnuriigis” (Kaja Lotman, ill Marju Tammik) ja „Tiina saladused” (Ave Hansen). Konkursi korraldasid kirjastus „Päike ja Pilv”, kultuuriministeerium ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
8. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „„Hullunud Tartu” Tallinnas” esinesid Kirjanike Liidu saalis festivali „Hullunud Tartu” väliskülalised Çiğdem Y. Mirol (Türgi), Nilson Muniz (Portugal), Jose Luiz Peixoto (Portugal), Anna Grig (Gruusia), Šota Iatašvili (Gruusia), Artemis Kelosaari (Soome) ja Andrej Tomažin (Sloveenia) ning Luulur Eestist.
8. novembril külastasid Heli Illipe-Sootak, Anti Saar ja Kadri Lepp lastekirjanike tuuril „Tuleme külla!” Järvamaa keskraamatukogu Paides ja Türi raamatukogu. Tuuri korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti Kultuurkapitali toel alates 2013. aastast.
8. novembril esitleti raamatupoes „Puänt” Gaetán Soucy romaani „Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” tõlget eesti keelde. Raamatu tõlkijat Triinu Tamme küsitles Kätlin Kaldmaa.
9. novembril esitles Indrek Hargla Tallinnas Viru keskuse „Rahva Raamatus” ja 10. novembril Tartus Tasku keskuse „Rahva Raamatus” oma põnevusromaani „Merivälja” (kirjastus „Raudhammas”).
9.—10. novembrini toimus Tartus festival „Hullunud Tartu”, kus astusid üles Aime Hansen, Wimberg, Albert Trapeež, Mihkel Kaevats, Kristiina Ehin, Ly Seppel, Çiğdem Y. Mirol (Türgi), Veronika Kivisilla, Artemis Kelosaari (Soome), Nilson Muniz (Portugal), Kristel Mägedi, Erkki Hüva, Triin Tasuja, Lauri Sommer, Berk Vaher, Jose Luiz Peixoto (Portugal), Andrej Tomažin (Sloveenia), Siim Lill, Anna Grig (Gruusia), Šota Iatašvili (Gruusia), Rachel Long (Suurbritannia), Jacob Sam-La Rose (Suurbritannia) ja Luulur. Üritused toimusid Erinevate Tubade Klubis ja „Arhiivis”. Aparaaditehases avati Artur Tuur Kuusi, Ahti Seppeti, Leonhard Lapini ja Enn Tegova näitus.
10. novembril oli Kirjanike Liidu saalis Friedrich Reinhold Kreutzmatsini romaani „Must päike” esitlus. Esinesid autor Paavo Matsin, Laura Põldvere ja Ivi Rausi.
10. novembril peeti Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses teadusseminari, kus Piret Kruuspere juhtimisel arutleti haiguse kui nähtuse ja metafoori üle Madis Kõivu dramaturgias.
11. novembril tähistati Elva linna raamatukogus juhataja Imbi Härsoni ja Elva muuseumi sõprade klubi liikme Heli Zingi eestvõttel kirjandusteadlase Jaak Põldmäe 75. sünniaastapäeva. Alo Põldmäe pikema meenutusliku ettekande vahel said sõna ka Paavo, Asta ja Hando Põldmäe. Klaveril musitseeris Alo Põldmäe.
11. novembril esines Luulur Soomes Turus festivalil „Runoviikko”.
11., 18. ja 25. novembril korraldati Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjandusviktoriin.
13. novembril avati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis foto- ja kunstinäitus „Siuru 100”, mis keskendub siurulaste kõrval ka nende kirjanduslikele tegevuspaikadele Tallinna linnaruumis. Näituse koostas Jüri Hain.
13.—14. novembril esines Veronika Kivisilla koos fääri kirjaniku Rakel Helmsdaliga Põhjamaade raamatukogunädala raames Pärnus ja Kihnus.
14. novembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas F. R. Kreutzmatsini (Paavo Matsini) romaani „Must päike”.
14. novembril toimus järjekordne üritus sarjast „KirjandusVabadus”. Seekord oli teemaks „Teekond Eikusagimaale” ning kõneldi uuemast ulme- ja fantaasiakirjandusest. Kultuuriajakirjanik Juhan Raud avas Neil Gaimani loomingu tagamaid ja Hanneleele Kaldmaa rääkis Ida-Euroopa ilmumisest uuemasse fantaasiakirjandusse. Katkendeid luges Maria Lee, muusikat tegi Mingo Rajandi. Õhtut juhtisid Kätlin Kaldmaa ja P. I. Filimonov.
14. novembril anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle Paabeli Torni auhind ja pildiraamatu auhind. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna välja antava auhinnaga tõstetakse esile parimaid tõlkelasteraamatuid, hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Paabeli Torni auhinna võitis Eve Laur Kathleen Glasgow’ raamatu „Katkine tüdruk” (Päikese Kirjastus, 2017) tõlkega. Kandidaadid olid Ali Benjamin („Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta”, tlk Mario Pulver, Pikoprint, 2017), Åsa Lind („Liivahundi lood”, tlk Ülle Kiivet, „Draakon & Kuu”, 2017), Timo Parvela ja Bjørn Sortland (sari „Kepler62”, tlk Rain Kooli, Ajakirjade Kirjastus, 2016—2017) ja Bobbie Peers („Lüriidiumivaras”, tlk Annika Kupits, „Helios”, 2017). Pildiraamatu auhinna võitis Marius Peterson poola autorite Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamatu „Mesilased” („Varrak”, 2017) tõlkega. Kandidaadid olid Davide Cali („Väike Klutt”, tlk Riina Turi, „Koolibri”, 2016) ja Philippe Jalbert raamatuga „Suurte koerustükkide päevik” (tõlke toimetaja Kai Nurmik, „Varrak”, 2017). Žüriisse kuulusid lastekirjanduse uurija Krista Kumberg (žürii esimees), 2016. aasta Paabeli Torni auhinna laureaat Mari Klein, tõlkija Sash Uusjärv, illustraator Ulla Saar ja Anne Kõrge Eesti Lastekirjanduse Keskusest.
15. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Hammustab / ei hammusta” esitles kirjastus „Kaksikhammas” Kirjanike Liidu saalis kahte uut luulekogu: Hasso Krulli „Kandsime redelit kaasas” ja Carolina Pihelga „Pimeduse pisiasjad”. Bambusflööti mängis Helena Uleksin.
16. novembril korraldati Tartu linnaraamatukogus Põhjamaade raamatukogunädala raames kirjanduskohvik, kus oli vaatluse all soomerootsi kirjaniku Ulla-Lena Lundbergi Finlandia kirjandusauhinnaga pärjatud romaan „Jää”. Katkendeid luges Enn Lillemets ja vestlust juhtis raamatukoguhoidja Margit Oja.
16. novembril peeti Helsingi ülikoolis seminari „Eesti kirjandus täna: kes, mis ja miks?”. Tänapäeva eesti kirjandusest ja oma loomingust kõnelesid Kai Aareleid ja Jan Kaus, neid küsitlesid Satu Grünthal ja Sirje Olesk. Seminari teises pooles oli eesti kirjanduse tõlkijate ümarlaud. Eesti kirjanduse võimalustest Soomes rääkisid tõlkijad Juhani Salokannel, Hannu Oittinen ja Raija Hämäläinen. Ümarlauda juhtis Sanna Immanen. Seminari korraldasid Helsingi ülikooli eesti keele ja kultuuri õppesuund ja Eesti Instituut Soomes.
17. novembril oli Tartu Kirjanduse Majas „Utoopiline salong”, kus ülevaate XX sajandi iirikeelsest kirjandusest andis Axel Jagau.
17. novembril esitleti Helsingis Kaisa raamatupoes Kätlin Kaldmaa romaani „Islandil ei ole liblikaid” tõlget soome keelde. Autoriga vestles Soome PEN-i president ja tulevane Soome Kirjanike Liidu esinaine Sirpa Kähkönen.
18.—19. novembrini osalesid Helsingis mardilaadal Eestist Tiit Aleksejev, Veronika Kivisilla, Ingrid Velbaum- Staub, Kätlin Kaldmaa, Kauksi Ülle, Tõnu Õnnepalu, Asko Künnap jt.
20. novembril kohtus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis oma väikeste lugejatega lastekirjanik Jaanus Vaiksoo.
20. novembril toimus Riias kohvikus „Nice Place” ja 22. novembril kirjanduslikul kolmapäeval Tallinnas Kirjanike Liidu saalis läti-eesti luuleõhtu „3+3”. Oma loomingut esitasid Veronika Kivisilla, fs ja Indrek Koff Eestist ning Inga Gaile, Valts Ernštreits ja Krišjānis Zeļģis Lätist. Eesti autorite luule kõlas Maima Grīnberga ja Valts Ernštreitsi tõlgetena ka läti keeles, läti luuletajate looming eesti keeles Contra tõlkes ja ettekandes.
21. novembril kirjanduslikul teisipäeval esitles Jüri Kolk Tartu Kirjanduse Majas ja 30. novembril Tallinnas raamatupoes „Puänt” oma luulekogu „Kuu ja kirves” ning novellikogu „Naistepäev”. Autoriga vestles Tartus Urmas Vadi, Tallinnas Maarja Kangro.
22. novembril tutvustati Tartus Tampere Majas Georg Trakli luulekogu „Sinine silmapilk”, mille tõlkis Lauri Sommer. Tõlkijaga vestlesid Kaspar Jassa ja Peeter Ora.
22. novembril esitles Tõnu Õnnepalu Tartus Tasku keskuse „Rahva Raamatus” ja 23. novembril Tallinnas Viru keskuse „Rahva Raamatus” oma raamatut „Valede kataloog. Inglise aed”. Teda küsitles Tartus Kaur Kokk ja Tallinnas Pääru Oja.
23. novembril anti Tartu Kirjanduse Majas üle Betti Alveri debüüdiauhind. Žürii koosseisus Silvia Urgas, Andris Feldmanis (eelmise aasta laureaadid), Helena Läks ja Vahur Afanasjev tunnistasid parimaks kirjandusdebüüdiks Madli Lippuri romaani „June/Julien”. Teised kandidaadid olid Oliver Bergi romaan „Venna arm”, Berit Kaschani luulekogu „Ma naeran magades”, Siim Sinamäe luulekogu „2000 & 1 G-d. Väljamõeldud lood tõestisündinud inimestega” ja Kaido Tiigisoone romaan „Kus pingviinid ei laula”.
23. novembril toimus Tartus lokaalis „Vein ja Vine” hooaja teine TarSlämm. Külalisesineja oli Dareka Daremo. Tarkade Klubisse kuulusid Sirel Heinloo, Aija Sakova ja Kristjan Haljak. Võitsid Liis Kaasik ja Tuuli Vahesaar.
24. novembril esitles Carolina Pihelgas Tartu Kirjanduse Maja pööningul oma luulekogu „Pimeduse pisiasjad”. Muusikat tegi Andres Alaru.
24. novembril esinesid Tartus „Loomingulise kodu-salongi” kaheteistkümnendal õhtul prantsuse luuletaja Dareka Daremo ja tema luule eestindaja Kristjan Haljak.
25. novembril toimus Sloveenias Ljubljanas antoloogia „Brez besed ji sledim” esitlus. Antoloogia autoritest olid kohal Kristin Omarsdottir Islandilt, Kristina Hocevar Sloveeniast jt. Eesti autoreid esindas Hanneleele Kaldmaa.
26. novembril tutvustati Hiiumaa muuseumi Pikas Majas, 28. novembril kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas ja 29. novembril kirjanduslikul kolmapäeval Tallinnas Kirjanike Liidu saalis soome luuletaja Heli Laaksoneni luulekogu „Ole ise” tõlget hiiu keelde. Peale autori ja tõlkija Järvi Kokla osales näitleja Margus Tabor, Tartus Jan Rahman ja Tallinnas ka Guntars Godiņš.
29. novembril räägiti Tartu linnaraamatukogu noorte pop-up-kirjanduskohvikus Mihkel ja Tanel Tiksi raamatust „Ja kui teile siin ei meeldi…”. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Irina Möldre.
30. novembril esitles P. I. Filimonov Viru keskuse „Rahva Raamatus” oma uut romaani „Hariton Naganovi surm ja ajatus. Libabiograafia” (kirjastus „Gallius”, tõlkija Veronika Einberg). Autoriga vestles Juku-Kalle Raid. Katkendeid teosest luges Nero Urke.
30. novembril tutvustas kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Gertrud Talviku raamatut „Minu Lõuna-Aafrika Vabariik. Katse-eksitusmeetod”.
Õnnitleme!
9. detsember — Jaak Jõerüüt 70
19. detsember — Elvi Lumet 85
26. detsember — Jouko Vanhanen 65
28. detsember — Aet Varik 50
30. detsember — Kalle Kasemaa 75
Estica
24. novembril anti luuletajale ja tõlkijale Contrale Lätis Liepa kultuurimajas üle Eduards Veidenbaumsi kirjandusauhind. Contra on 1968. aastal asutatud auhinna 27., ent esimene välismaalasest laureaat ja sai selle Veidenbaumsi raamatu „Mind ärge lugege” tõlke eest.
Eduards Veidenbaumsi kirjandusauhinda antakse välja iga kahe aasta tagant. Alguses anti seda maaelu kajastavate raamatute, praegusel ajal lihtsalt Läti jaoks oluliste teoste eest.
