Kroonikat

 

 

  1. augustil toimus Tartu Kirjanduse Majas „Utoopiline salong”, kus meenutati Ülev Aaloet. Aaloe tõlkeid lugesid Siim Lill ja Rauno Alliksaar.

 

  1. augustil peeti Võtikveres raamatuküla pidu, mille teemaks oli „Kirjanduse ilu, haldusreform ja Soome juubel”.

 

  1. augustil oli Tartus lokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriini hooaja finaal.

 

15.—18. augustini oli Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents „End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts”, kus teiste seas osalesid Eestist Marianne Lind, Mirjam Hinrikus, Merlin Kirikal, Anneli Mihkelev ja Luule Epner.

 

  1. augustil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong” sarjast „Kohtumine literaadiga”, külas oli Mirjam Lepikult, kellega vestlesid Indrek Peedu ja raamatupoodnikud.

 

17.—19. augustini korraldas Eesti Lavastajate Liit koostöös Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Teatri Agentuuri ja Drakadeemiaga Teatriliidu loomemajas Koolimäel suvekooli „Lavastaja ja näitekirjandus”. Loengu pidasid Loone Ots, Meelis Friedenthal, Urmas Lennuk, Peeter Helme, Kirsten Simmo, Sven Karja, Mihkel Seeder, Kristiina Jalasto, väitlust juhatasid Jaanika Juhanson ja Tiit Aleksejev.

 

18.—19. augustini peeti Alatskivil Liivi muuseumis kirjandusfestivali „Eesti kirjanik 2017. Kestmine ihus ja vaimus”. Osalesid Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Sveta Grigorjeva, Maarja Kangro, Mihkel Kunnus, Mihkel Mutt, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Jürgen Rooste, Johanna Ross, Tõnis Vilu, ansambel Kiilanev Krokodill jt.

 

  1. augustil esinesid Viljandi raudteejaamas Janar Sarapuu, J. K. Ihalainen (Soome), Pekka Kainulainen (Soome), Jaan Malin, Siim Lill ja Steve Vanoni (USA, California).

 

  1. augustil osales Veronika Kivisilla Helsingis Runokuu festivalil. Finlandia-talos toimunud luulehommikul astus ta üles koos tõlkija Raija Hämäläineniga, kes luges Kivisilla tekste soome keeles.

 

23.—25. augustini peeti Eesti Rahva Muusemis XIV soome-ugri kirjanike kongressi, mis algas Mari Kalkuni kontserdi, president Kersti Kaljulaidi ja ERM-i direktori Tõnis Lukase tervitustega ja Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnavõtuga. Järgnes Fenno-Ugria Asutuse tegevjuhi Viia-Kadi Raudalaineni sõnavõtt. Eestist esinesid ettekandega Arvo Valton, Meelis Friedenthal, Aija Sakova, Peeter Helme ja Jan Kaus. Esitleti Indrek Koffi lasteraamatu „Kirju koer” tõlget mari keelde „Müginde pii”. Magasini Tänava Suvilas esinesid Kristiina Ehin ja Silver Sepp, Luulur, Merca, Igor Kotjuh, Jukka Mallinen (Soome), Irina Kabipyanova (Udmurtia), Svetlana Arhipova (Mari), Petter Morottaja (Inari saami) jt.

 

25.—27. augustini toimusid viiendad Dovlatovi päevad Tallinnas. 25. augustil esitleti Kirjanike Liidu saalis Sergei Dovlatovi neljaköitelist kogumikku, mil­lest kõnelesid Peterburi kirjastuse „Azbuka-Atticus” esindaja Leonid Šku­rovitš, toimetaja Andrei Arjev ja kirjaniku tütar Katerina Dovlatova. Avati ka Peterburi kunstniku Aleksandr Florenski näitus, esines kunstnik ja galerist Kirill Avelev. Õhtu jätkus Alexander Genise (New York) loenguga „Miks armastatakse Dovlatovit?”, tema raamatuid esitles kirjastaja Jelena Šubina (Moskva). 26. augus­til tegi Josef Kats vanalinnas ekskursiooni Dovlatoviga seotud kohtadesse. Telliskivi Vabal Laval vestlesid Alexander Genis ja Toomas Kall. Kirjanike Majas pidas Jelena Skulskaja loengu „Dovlatovi ajastu mood”. 27. augustil korraldas Dovlatoviga seotud kohtadesse ekskursiooni Natalja Saal. Kirjanike Liidu saalis toimus vestlusring Dovlatovi loomingust, osalesid Jelena Skulskaja, Andrei Arjev ja Alexander Genis. Festival lõppes kontserdiga „Dovlatovi maraton” Vene Teatris.

 

25.—27. augustini toimus Viljandi lähistel Männiku metsatalus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni neljas suvekool „Tõlkekriitika võimalused ja võimatused”. Jaanus Valk kõneles Hiina luule eestindamisest ja lugeja tagasisidest, Daniele Monticelli aga Lennart Meri „Hõbevalge” tõlkimisest itaalia keelde. Lauri Laanisto ettekande teemaks oli loodusteadustes kasutatud mõistete muutumine läbi aegade, Ene-Reet Soovik rääkis hübriidsete postkoloniaalsete tekstide tõlkimise problemaatikast. Muidugi räägiti ka tõlkekriitikast: Elin Sütiste andis ülevaate tõlkepoeetika arengust XIX ja XX sajandi Eesti kultuuriruumis, Aare Pilv tõstatas küsimuse tõlkekriitika olemusest üleüldse. Ilona Kivirähk, Pille-Riin Larm ja Heli Allik otsisid oma vestlusringis vastust küsimusele, mida teha selleks, et tõlkekirjandust Eesti kultuuriajakirjanduses rohkem väärtustataks ja tõlkijad oma tööle ka tagasisidet saaksid.

 

  1. augustil esinesid Tartus raamatupoes „Kripta” esmalt Nina Gade Hollandist ja Sergei Pitšugin Lätist. Seejärel astusid üles kohalikud autorid Jaan Malin, Veera Kazak, Anatoli Petuhhov ja Ljudmilla Kazarjan.

 

  1. augustil esitles Aija Sakova Eesti Esinduses Tallinnas artiklikogumikku „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017”.

 

  1. augustil esitleti Kirjanike Liidu saalis Margus Oti „Väekirjade” (TLÜ kirjastus ja Eesti Keele Sihtasutus) esimest viit köidet.

 

Õnnitleme!

 

  1. september — Tiina Ann Kirss 60
  2. september — Mari Saat 70
Looming