Üheksas Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 24.—28. maini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, kohvikus „Wabadus”, Vene Teatris, kohvikutes ja tänavail.

Festival algas Kirjanike Majas 24. mail traditsiooniliselt Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturientide lavakavaga „Järjest kustub lampe” (juhendaja Tõnis Rätsep). Seejärel lugesid oma uut loomingut Eva Koff, Vahur Afanasjev ja Mehis Heinsaar. Esimese õhtu Kirjanike Majas lõpetas Andrei Ivanovi ja Grigori Utgofi vestlus. Samuti juba traditsiooniliselt pakuti sel õhtul luulekohvikute programmi, mille puhul esinesid Tallinna kohvikutes Paul-Eerik Rummo ja Raul Sööt, Kai-Mai Olbri ja Maimu Jõgeda, Hanneleele Kaldmaa ja Velle Tamme, Adam Cullen ja Imar Kutšukali, Kätlin Kaldmaa ja Liisu Siimer, õhtu jõudis haripunkti Berk Vaheri luulediskoga KuKu klubis.

25. mail alustas Kirjanike Maja programmi äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus vestlusringiga „Siuru 100”, osalejateks Toomas Haug, Raimo Jõerand ja Jaanus Vaiksoo. Pärast vestlusringi oli huvilistel võimalik Jaanus Vaiksoo juhatusel suunduda jalutuskäigule „Siuru” radadel. Kirjanike Majas jätkus kava Jean-Pierre Minaudier’ ja Indrek Koffi vestlusega. Üks tänavuse festivali läbivaid teemasid oli Soome 100. Esimene vestlusring kandis pealkirja „Noore rahva eneseotsingud” ja selles osalesid Venla Hiidensalo, Kjell Westö, Riikka Pelo ja Philip Teir. Indrek Koffi järgmiseks vestluskaaslaseks oli Andrus Kivirähk. Uudisloomingut lugesid seekord Triin Soomets, Ilmar Taska ja Kaupo Meiel.

26. mail usutles vene prosaisti Jelizaveta Aleksandrova-Zorinat Ilona Martson, briti krimikirjanikku Ann Cleevesi tema kolleeg Jason Goodwin ning lastekirjanikke David Almondit ja Davide Calit Indrek Koff. Vestlusringis „Soome ja Eesti kirjanduslik sõprus” osalesid Tauno Vahter, Juhani Salokannel, Emma Juslin ja Anna Laine. Mihkel Mutiga vestles Tiit Aleksejev ning uusi tekste lugesid Anti Saar, Leelo Tungal ja Janika Kronberg. Sooloetenduse andis saksa luuletaja Tobi Kunze, kes osales ka Luuluri juhitud, juba neljandat aastat toimunud kavas „Hullunud Tallinn”, milles astusid üles veel Doris Kareva ja Karl Martin Sinijärv.

27. mail küsitles iiri kirjanikku Louise O’Neilli Kaisa Kaer, rootsi kirjanikku Jonas Khemirit Christer Haglund ja Malaisiast pärit Tan Twan Engi Jan Kaus. Vestlusringis „Vaikimise aastakümned” osalesid Tuula-Liina Varis, Maimu Berg, Sirpa Kähkönen ja Venla Hiidensalo. Belgia prosaisti Jean-Philippe Tous­saintiga vestles Triinu Tamm ja Meelis Friedenthaliga Marek Tamm. Oma uut loomingut esitasid Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa ja P. I. Filimonov. Õhtu lõpetas ansambel pUULUUp.

28. mail astusid publiku ette hollandi prosaist Joost de Vries ja inglise ulmekirjanik Simon Clark, mõlemaga rääkis Peeter Helme, Šveitsis elava vene luuletaja ja kirjandusteadlase Sergei Zavjalovi vestluspartneriks oli Igor Kotjuh, šoti kirjaniku Graeme Mcrae Burnetiga vestles Krista Kaer ja inglise ajaloolase Catherine Merridale’iga Karsten Brüggemann. Peale Soome-teemalise vestlusringi „Väike maa suures maailmas” (Riikka Pulkkinen, Elina Hirvonen, Kätlin Kaldmaa ja Philip Teir) toimus ka aru­telu „100 aastat iseseisvust ja kultuuriline ärkamine”, mida juhtis Märt Väljataga ja milles osalesid Jüri Luik, Diarmaid Ferriter Iirimaalt ja Anu Salmela Soomest.

Festivali lastehommikud toimusid Lastekirjanduse Keskuses. 25. mail kohtusid lastega Heli Illipe-Sootak, Katrin Erlich ja Kairi Look, soomerootsi kirjaniku Maria Turchaninoffiga vestles Nikolai Karajev. 26. mai sisustasid David Almond ja Davide Cali, kellega vestlesid Leelo Märjamaa ja Gerda Märtens. 27. mail toimus raamatulaat „Sulle-mulle”, esines Kertu Sillaste.

Tallinna keskraamatukogus oli 25. mail vestlusring toidust ja kirjandusest (Pille Petersoo, Vladislav Koržets, Karl Martin Sinijärv), 26. mail kõneldi Mati Undi Tallinnast (Maarja Vaino, Mihkel Mutt, Vilen Künnapu) ja posttõest (Erik Moora, Urve Eslas, Tarmo Jüristo). Keskraamatukogu võõrustas ka kolme õpituba: 26. mail jagas Piret Päär teadmisi jutuvestmisest, 27. mail Jason Goodwin juba kolmandat korda krimikirjandusest ning Tobi Kunze Poetry Slamidel esinemisest. Üks töötubadest (Davide Cali lastekirjandusest) korraldati 27. mail Prantsuse Instituudis.

Verinoored eesti autorid esinesid seekord 25. mail kohvikus „Wabadus” (Kristel Zimmer, Aaro Abolkaln, Karl Birnbaum, Frederik Küüts, Erik Joonas Juhandi, Marite Rikkas, Roberta Bühler, Karoliine Pruul, Mariann Jüriorg, Meril Liis Kütt) ja 26. mail Nõmme Kultuurikeskuses.

Kohvikus „Wabadus” esinesid ka festivali luulekülalised ja eesti luuletajad: 26. mail Yolanda Castaño, Leonard Schwartz, Sergei Zavjalov, Doris Kareva ja Jaan Kaplinski, 27. mail Vera Pavlova, Arvis Viguls, Bernhard Widder, Kristjan Haljak ja Veronika Kivisilla.

Samal õhtul viidi KuKu klubis Marko Martinsoni juhtimisel läbi Eesti Poetry Slami finaal, mille võitis Jaak Känd.

Oma programm oli ka sel aastal Vene Teatris. 24. mail esines Igor Lõssov loenguga „Vana-Kreekast Dostojevskini”, vestlesid Sergei Zavjalov ja Aare Pilv, 25. mail esines Vera Pavlova. Jelena Skulskaja eestvõtmisel etendati 26. mail luulekava „Teelt eksinud tramm” ja 27. mail lastetükk „Rumal hiireke 2”.

Festivali vältel toimusid kirjanduslikud retked Jaanus Vaiksoo, Maarja Vaino, Maarja Kangro, Eva Kolditsi ja Josef Katsi juhtimisel.

Traditsiooniliselt kuulus festivali pühapäevasesse kavva luulemissa Niguliste muuseumis, kus esinesid Aime Hansen, Kärt Hellerma, fs, Mihkel Kaevats, Sulev Oll, Ly Seppel, Leelo Tungal ja Tobi Kunze, muusikat tegid Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas.

Festivali viimane sündmus oli „Värskeid saadusi kirjanike kapsaaiast” Uues Maailmas raamatukogu „Kapsad” taga­aias, kus esinesid Tuule Kanni kandleansambel, Veronika Kivisilla, Marite Rikkas, Roberta Bühler, Joonas Koff, Peeter Sauter, Luulur, Tobi Kunze, Kristiina Ehin jt.