3. mai kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” toimus „Värske Õhtu”, teemaks „Kirjanduslikud omailmad”. Vestlesid Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sven Vabar, vestlust juhtis Jaak Tomberg.
3.—7. maini esines duo Kai Aareleid (sõna) ja Liisi Salumaa (kontrabass, laul) kammerkavaga Saksamaal Kielis, Bremenis, Hamburgis ja Berliinis. Esinemised Bremenis ja Hamburgis toimusid Euroopa nädala (Europawoche) raames. Ühtlasi oli tegemist igakevadise eesti kirjandust tutvustava sarja „Estnische Literat(o)ur“ avaüritusega, korraldajaks Kristiina Jessen ja kultuuriühing Infobalt. Kai Aareleid esitas luulet ja proosat nii eesti kui ka saksa keeles. Saksakeelsete tõlgete autor on Cornelius Hasselblatt.
4. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Tõikadest me kõneleme: maailma veerekesest hinge veerekeseni” tähistati Kirjanike Liidu saalis Indrek Tarti/Julius Ürdi 70. sünnipäeva. Muusikat tegi „Trio Naturale” (Allan Jakobi, Ants Nuut ja Teet Veskus), luulet luges Ilo-Ann Saarepera.
4. mail korraldas Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Eesti Keele Instituudi majas kirjandusseminari „Kameeleoninimesed. Rahvuslik loidus kui sotsiaalne kategooria”. Esinesid Ulrike Plath ja Kaarel Vanamölder.
5.—6. maini oli Eesti Kirjandusmuuseumis teaduskonverents „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks”. Avasõnad ütlesid muuseumi direktor Urmas Sutrop ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Ettekande tegid Margit Sutrop, Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss, Silja Vuorikuru, Kristi Metste, Reet Bender, Katre Kikas, Anu Korb, Janika Oras, Ene Kõresaar, Raili Nugin, Roosmarii Kurvits, Ell Vahtramäe, Karin Leivategija, Tiiu Jaago, Leena Kurvet-Käosaar, Raili Marling ja Mirjam Hinrikus. Esitleti Rutt Hinrikuse raamatut „Kahe vahel: artikleid kirjandusest ja elulugudest” ning Katrin Saukase ja Merle Karusoo raamatut „Juhuslik kombinatsioon erinevatest võimalustest”. Ümarlauda juhtis Marin Laak. Avati Vilve Asmeri kureeritud näitus eesti elulugudest EKLA-s.
7., 14. ja 28. mail toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjandusviktoriin.
10. mail esines Tallinna Keskraamatukogus ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir.
10. mai kirjanduslikul teisipäeval esitles Indrek Hirv Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogusid „Südasügis” ja „Kuradisild”.
10.—14. maini osales Triin Soomets Rumeenias Craiovas rahvusvahelisel Mihai Eminescu nimelisel luulefestivalil.
11. mai kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis Viivi Luige CD-d „Pühendus”. Esinesid autor ja Arne Merilai. Klaverit mängis Piia Paemurru.
12. mail esitles kirjastus „Varrak” Viru Keskuse „Rahva Raamatus” Kai Aareleidi romaani „Linnade põletamine”. Autoriga vestles Jan Kaus, katkendeid romaanist luges Maarja Mitt, improvisatsioone 1950. ja 1960. aastate levimuusikast esitas Jaak Sooäär.
12. mail tutvustasid Maimu Berg ja Jan Kaus Soome saatkonnas uuemat eesti kirjandust.
14. mail toimus Armeenia kultuuriministeeriumi korraldusel Jerevani Kammermuusika Majas Gohar Markosjan-Käsperi mälestusele pühendatud õhtu, kus ühtlasi esitleti tema romaani „Penelope” äsja ilmunud tõlget armeenia keelde. Markosjan-Käsperist ja tema loomingust kõnelesid kolleegid Ruslan Sagabaljan, David Muradjan ja Roza Jegiazarjan, Jerevani ooperiteatri solistid esitasid Gohari lemmikheliloojate Bellini ja Verdi loomingut. Õhtut juhtis „Penelope” tõlkija Karine Hodikjan, tänusõnu ütlesid Gohari õde, Jerevani balletikooli direktor Hasmik Markosjan ja Kalle Käsper.
14. mail, muuseumiööl, mille teemaks seekord „Öös on laineid”, vestlesid A. H. Tammsaare muuseumis dramaturg ja kirjanik Urmas Lennuk ning Maarja Vaino Tammsaare loomingust ja lavastustest teemal „„Tõde ja õigus” lööb laineid!”.
14. mail esines muuseumiöö raames Eesti Rahvusraamatukogus Olavi Ruitlane ning mereluulet ja -jutte esitas Karl Laumets.
14. mail luges Timo Maran Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses muuseumiöö üritusel oma luulet.
16. mail toimus Eesti Keele Instituudi majas UTKK teadusseminar „Võitlus erandi nimel: Andrei Ivanov eesti kirjanduses”. Esinesid Eneken Laanes ja Daniele Monticelli.
17. mai kirjanduslikul teisipäeval esitles Tartu Kirjanduse Majas oma väljaandeid kirjastus „Kite”. Esinesid Katrin Väli, Valts Ernštreits, Kätlin Kaldmaa ja Igor Kotjuh.
18. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Tallinna päev” esitasid Kirjanike Liidu saalis Tallinna-teemalisi tekste Jan Kaus, Kai Aareleid, Indrek Koff ja Veronika Kivisilla. Muusikat tegid Ivar Karm, Sander Udikas ja Indrek Karm.
19. mail pidas EKL-i eestseisus koosoleku A. H. Tammsaare muuseumis. Arutati jooksvaid küsimusi.
19. mail korraldas Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon Tartu Kirjanduse Majas teemaseminari, kus Peeter Volkonski rääkis Shakespeare’i tõlkimisest.
19. mail esines Lauri Sommer Niguliste muuseumis sarja „Kirjandus Nigulistes. Valgmik” hooaja viimasel loengul.
20. mail oli Luunjas 27. kirjanduspäev, kus kuulutati välja tänavused Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna võitjad. Auhinna pälvisid kirjanik Lehte Hainsalu ja illustraator Lea Malin luulekogu „Kolm leopardikutsut” eest („Avita”, 2015). 1988. aastal loodud auhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool ning sellega tunnustatakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorit ja illustraatorit.
20. mail toimus Nõmmel Underi ja Tuglase maja aias Kirjanike Liidu 50+ klubi hooaja lõpuüritus.
22. mail esinesid A. H. Tammsaare muuseumi Antoni aialaadal oma luulega Veronika Kivisilla ja viiulil tõlkija Adam Cullen.
24. mai kirjanduslikul teisipäeval tutvustas Kai Aareleid Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Linnade põletamine”. Autoriga vestles Pille-Riin Larm, muusikalisi vahepalu esitas Marvin Mitt.
24. mail esitles kirjastus „Varrak” Viru Keskuse kaupluses „Rahva Raamat” Katrin Pautsi romaani „Politseiniku tütar”. Autoriga vestles Mart Juur. Katkendeid luges Karin Rask.
25. mai kirjanduslikul kolmapäeval „Meelte kodu” esinesid Kirjanike Liidu saalis Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi teatrikooli abituriendid Tõnis Rätsepa juhendamisel.
25. mail korraldas Tartu linnaraamatukogu TÜ botaanikaaias noorte pop-up-kirjanduskohviku. Kõneldi Amelie Nothombi raamatust „Jahmatus ja värinad” ning peeti piknikku. Kohviku eestvedajaks oli Irina Möldre.
25. mail esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Janne Kütimaa raamatut „Minu Ahvenamaa. Tuhande saare rahu”.
26. mail esitas festivali HeadRead külaline Frank Boyle Tartu Kirjanduse Majas kava W. B. Yeatsi luulest ja muusikast.
26. mail oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus igal osalejal võimalus rääkida mõnest kaasa võetud raamatust, olgu siis oma viimasest lugemiselamusest või kogu elu kaasas käinud lemmikraamatust. Kohvikut juhtis raamatukoguhoidja Tiina Sulg.
30. mail toimus Tartu Kirjanduse Majas Mulkide Seltsi õhtu, kus esitleti uut almanahhi.
31. mail esitas Priidu Beier Tartu Botaanikaaias oma noorpõlveluulet. Ürituse korraldasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid.
Kirjandusfestivalidest Prima Vista (4.—7. maini) ja HeadRead (24.—28. maini) võib lugeda järgmisest „Loomingu” numbrist.
Õnnitleme!
4. juuni — Ain Kaalep 90
9. juuni — Aado Lintrop 60
20. juuni — Enn Vetemaa 80
Saksamaa teaduskirjastuses ilmus monograafia Ene Mihkelsoni mäletamise
poeetikast ja moraalifilosoofiast
- mail ehk Euroopa päeval ilmus Göttingenis kirjastuse „V&R unipress” saksakeelse nüüdiskirjanduse ja meedia sarjas (Deutschsprachige Gegenwartsliteratur und Medien) Aija Sakova raamat Ene Mihkelsoni (1944) ja saksa kirjaniku Christa Wolfi (1929—2011) romaanide mäletamise poeetikast ja moraalifilosoofiast.
Eesti germanisti ja kirjandusteadlase Aija Sakova raamatu „Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Christa Wolf und Ene Mihkelson” („Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Christa Wolfi ja Ene Mihkelsoni romaanides”) puhul on tegemist 2014. aasta detsembris Tartu ülikoolis kaitstud doktoriväitekirja veidi ümber töötatud versiooniga. Raamatus on Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessori Frank Hörnigki (1944—2016) eessõna.
