Sedagi, et…

 

 

Eesti Televisiooni suvist saatekava silmitsedes meenus taas Ruhnu koguduse omapärase nimega pastor Gustaf Magnus Elephandt (Soome 1781—1819 Ruhnu). Sel eksootilisel väikesaarel teenis ta alates 1807. aastast kuni oma varajase surmani. Teadagi polnud tollased liiklusolud kiita ja nii pääses vaimulik kubermangupealinna Riiga vaid kord aastas suviti. Alati olevat ta ostnud sealt kaasa ka kohaliku ajalehe viimase aastakäigu. Et oma kogudust laias maailmas toimuvaga kursis hoida, luges ta igal teenistusel ette ka sama kuupäeva ajalehte. Huvilisi kuulajaid ei olevat sugugi häirinud, et kõik uudised olid täpselt aastavanused, ja nad olid oma hingekarjasega väga rahul…

Digitaalmaailmas abinõu pühitseb eesmärgi. Microsohk.

Tänapäeval arutletakse-kõneldakse palju selle üle, mida kõike head ja halba new brave online-elu inimesega teeb. Üks põhjapanev aspekt on seejuures tähelepanuta jäänud: inimesel pole enam aega mõelda. Mida ta tegi vanasti pimedas pikamaabussis sõites? Mõtles; nüüd näpib. Mida ta tegi vanasti tänaval kõndides? Mõtles; nüüd lobiseb aparaati.

Mõned aastad tagasi näitasin tütre palvel indialastest abielupaarile põgusalt Kuressaare linnust. Kohtumisel lausus india mees sõbralikult: Hare Krishna. Poolautomaatselt vastasin kohe: Hare Rama. Olin unustanud või ei teadnud, et Hare Krishna on kasutusel ka isikunimena. India noormees oli pärit eriti kaugest Assami osariigist, oli esimest korda Euroopas, oli just esimest korda elus näinud merd — ja nüüd veel selline üllatus: teine india jumaluse nimega mees siin kaugel maailma teises otsas vastas! Hiljem vaatasin muide järele: Hare Rama isikunimena kasutusel ei ole.

Veel üks kommunikatsioonialane mälestuskild Ruhnust. Kord sellel paradiisi­saarel jalutamise aegu näitas kohalik kolleeg mulle maja, kus oli elanud tädi, kes pidas lahtistel paberilehtedel päevasündmuste kroonikat. Täidetud paberid pistis ta kilekotti. Kui see täis sai, võttis ta põhjast peotäie vähemaks ja põletas ära. Ja nii iga kord. Eks ole seegi üks mälukultuuri esinemisvorm…

Jumal ja Ilmavõrk tunduvad mulle peaaegu võrdselt tunnetamatud. Esimese kohta olen lugenud vahest tuhandeid lehekülgi, analüüsinud mitmesuguseid seletusi ja „tõestusi”, võrrelnud erinevaid usutunnistusi — ja ikka ei midagi peale arusaama, et Jumala-usk või -tunnetus on eelkõige miljardeile vajalik vaimne ja psühholoogiline kark. Ilmavõrk (suurepärane eesti sõna interneti tähenduses, mida anglomaanne eesti kultuur vastu võtta ei taha) on sama müstiline ja üha müstilisemaks muutub. Saan aru küll, et kõik on 0-1-0-1-0-1 jne., aga… Olen küsinud seletust nii mõneltki IT-inimeselt ja pühendunud „itiootidelt”, kuid vähegi kohalejõudvat selgitust ei ole saanud. (Tundub isegi, et IT-inimesed oma ratsionalismis sügavamale mõistmisele ei püüdlegi.) Mingil hetkel hakkasin mõlema olemust paremini mõistma: Ilmavõrk paistab olevat Jumala ilmutus. Mõlema atribuutideks on piiridetus, kõikvõimsus, kõikjaleulatuvus, kõiketeadvus, kehatus, meeltega tajumatus, ühtsus. Mõlemad on olemuselt hämmastavad ja mõistuspäraselt haaramatud. Vahest võiks isegi väita, et Ilmavõrgu kaudu on Jumal tõeliselt inimeste juurde ja sisse tulnud. Ja nutifonid on meie palvehelmed, ekraanid meie altarid, serverid meie kirikud. Kas kurat ilmutab end viirustena?

Nõukogude aeg oli aeg, kui peaaegu kõik teated olid ilma-teated.

Kõrghariduses ja teaduses üha ägeneva keelepöörde tulemuseks on Eestivaba Riik.

Isa Sakarias ütles: „Eestis on kaks rahvust — setud ja lootusetud.”

„Ma käin elukoolis — sellepärast on kõik inimesed mu pinginaabrid.” (12-aastane Joosep augustis 2012.)

Kiri sõbrale: „Kutsu mind oma matusele, siis kutsun Sind enda omale ka.”

Ajapuudus ei ole niivõrd füüsiline kui psühholoogiline probleem. Kui inimene sisendab endale pidevalt, et tal on kiire (isegi nutifonikõnet alustatakse sageli sõnadega „saad sa rääkida?”), siis tundub ta endale maailmavajalikumana, tihedalt võrgustununa, asendamatuna. Aga eks Kihnu Virvegi ütle, et mida lähemale surm tuleb, seda rohkem on tegemist…

Mis on targa ja lolli vahe? — Tark saab aru, et ta loll on, aga loll ei saa.

Et nüüdses maailmas elus püsida

— hakka vastu!

— räägi inimestega!

Looming