Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella:
   seda helistatakse
   ikka ja jälle sulle.

Hommikust peale aeg lendab linnutiivul –
   ikka lŏunasse,
lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse.

 

Säutsuja

Nõmme ujula saunalaval higistab nutifoniga
   esimene pääsuke
   uue ajastu lävel.

Pesuhunnikut masinasse toppides
   sedastan, et hmm,
ma ju alles äsja pesin seda, seda, ja seda.

 

Sunnin tütart sööma tatart

Ainult et kuldsed sibulatükikesed
tütre tatra seest tuleb välja nokkida
   vaevatasuks endale.

 

Sobivad vahendid

Laps on umbusklikk soojade ja soolaste toitude suhtes.
   Murdma peaks ta skepsise
   nagu liivaküpsise.

 

Pŏlvkondlikud erinevused

Lapsel kaheteistaastasena kohustusi,
mul neljakümne üheksa aastasena ŏiguseid
   alles pole.

Kohe minuti pärast, koheteistkümne minuti pärast,
   kohesaja kohekümne
   kohe minuti pärast.

Mu esimeses, isiklikus lapsepŏlves puudus traagika –
   aga teine, lapse oma
   kordub kiuste farsina.

Endast viimase välja pigistanuna
veitsa meenutan täitsa lonti vajunud
   tsirkuseelevanti.

On rukkihelbed, hapupiim, kanamunad,
suvi ja mu aeg otsa saanud korraga –
   otsekui ajastatult.

Ajapuudusest ma mĕtlen kogu aja
   ajapuudusest.
Pole ajanatukest, et mĕelda ajatusest.

Poes käimine on mulle suureks seikluseks.
   Vähemalt munad
ostan alati vabakäigukanade omad.

 

Paleus

   Ma lähen sinna,
kuhu üks văi teine jalg iganes mu viib;
ütlen seda, mida sülg iganes mu suhu toob.

Ühissŏidukis istekoha valikul
on mu ealiseks enesemääratluseks
   noorem vanuriiga.

Taristu rikke tŏttu graafikust hilineva
   rongi vilega
ettekavatsematult ühel ajal haigutan.

 

Elektrihinna tipptunnil

4000 eurose elektriga keetnud tassi teed,
   seda margikonjakina
   maigutan ja muigutan.
2022.8.17 kella 18 ja 19 vahella Pääskülässä

Eesti Energia hiigelinvesteeringust
   suurem osa läheb tuulde ja päikesesse,
   väiksem osa korstnasse.

   Tuule pöördudes
hakkaks naabri korstnast suitsu sisse puhuma,
praegu toa tuulutuseks lahti on ajaaken.

Olgu tuttav kăik, see elu tŏttav ringkäik pakub vaheldust:
   kord vaikust enne tormi,
   kord tormi enne vaikust.

   Kunst nŏudvat ohvreid
   ja teadus nŏudvat ohvreid …
Oh ma tahaksin oma ohvrimeelsuses meelsalt neid ohvreid tuua …

Vŏiks mu näitlejaks riigiteatri palgale
   näiteks vŏtta küll.
Praegu ju päevast päeva näitlengi kirjanikku.

Eluke veereb, nagu lükkan:
   ma lükkan oma elukest
edasi ja edasi, edasi ja edasi.

   Kogu mu elu
on üks tulekahjude kustutamine,
mis alles eluküünla kustumisega lŏppeb.

Jan Kaus. Keelekäsutus. Treffamisi Kruusa Kalju „Üleelamiste vanakesega”